Detsembrist 1905 kuni veebruarini 1906 läbiviidud karistusoperatsioonide käigus lasti maha ligi 300 inimest ja 600 said ihunuhtlust: 9. jaanuaril lasti Viljandis maha 45 inimest. (1905.aasta revolutsioon [WWW]) 4 Revolutsiooni mahasurumiseks kasutas tsaarivalitsus sõjaväge, mille üldarvuks regioonis ulatus 19 000 meheni. Spetsiaalsed karistussalgad, mida abistasid ja suunasid baltisaksa mõisnikud, lasid ilma kohtu ja juurdluseta 1906. aastal maha üle 300 inimese, lisaks mõistsid sõjakohtud surma ligi 200 inimest. Ihunuhtlust sai ligi 600 süüdistatavat, sadu pandi vangi ja saadeti Siberisse. Suur osa Eesti poliitilistest juhtidest põgenes ka välismaale. (1905.aasta revolutsioon [WWW]) 2. Olukord pärast revolutsiooni Revolutsioon lõppes kül peale mõisate põletamist, kuid järgnevad aastad olid siiski rahutud. Ainuüksi Eestima kubermangus loetleti aastal 1906 üle 2000 erineva vastuhaku. Alles aastal
Ehkki põletajate seas oli sotsiaaldemokraate, ei kiitnud ükski eesti erakond neid aktsioone avalikult heaks.( http://maurus.htg.tartu.ee/klassid/d4/opmaterjal/AJ4/rootsi%20aeg-6.doc 04.03.08 19.00) Revolutsiooni mahasurumiseks Baltimaades kasutas tsaarivalitsus sõjaväge, mille üldarv regioonis ulatus 19 000 meheni. Spetsiaalsed karistussalgad, mida abistasid ja suunasid baltisaksa mõisnikud, lasid ilma kohtu ja juurdluseta 1906. aastal maha üle 300 inimese, lisaks mõistsid sõjakohtud surma ligi 200 inimest. Ihunuhtlust sai ligi 600 süüdistatavat, sadu pandi vangi ja saadeti Siberisse. Kogu Vene impeeriumis karistussalkade poolt tapetuist langeb Eesti ja Läti arvele üle poole. Repressioonide kartuses põgenes suur osa eesti poliitilistest juhtidest välismaale. Teiste reaktsiooniliste karistusmeetmete kõrval lõpetasid keskvõimud pahempoolsete
Mõisnike materiaalsed kahjud ulatusid 3,2 miljoni rublani, märatsemises hävis suure ajaloolise ja kultuurilise väärtusega hooneid ja esemeid. Ehkki põletajate seas oli sotsiaaldemokraate, ei kiitnud ükski eesti erakond neid aktsioone avalikult heaks. Revolutsiooni mahasurumiseks Baltimaades kasutas tsaarivalitsus sõjaväge, mille üldarv regioonis ulatus 19 000 meheni. Spetsiaalsed karistussalgad, mida abistasid ja suunasid baltisaksa mõisnikud, lasid ilma kohtu ja juurdluseta 1906. aastal maha üle 300 inimese, lisaks mõistsid sõjakohtud surma ligi 200 inimest. Ihunuhtlust sai ligi 600 süüdistatavat, sadu pandi vangi ja saadeti Siberisse. Kogu Vene impeeriumis karistussalkade poolt tapetuist langeb Eesti ja Läti arvele üle poole. Repressioonide kartuses põgenes suur osa eesti poliitilistest juhtidest välismaale. Teiste reaktsiooniliste karistusmeetmete kõrval lõpetasid
Revolutsiooni tagajärjed: Kehtestati piiramatu sõjalis-politseiline terror. Terveid valdu ähvardati küüditamisega põhjakubermangudesse. Revolutsiooni mahasurumiseks kasutas valitsus sõjaväge. Viljandis korraldati massimõrv – tapeti süütuid inimesi sh ka alaealisi. Mõisnikud kasutasid soodsat võimalust, et vabaneda sõnakuulmatutest talupoegadest. Osa kahtlusaluseid põgenes välismaale, osa vangistati. (rahvuslikud liidrid, haritlased) Karistussalgad lasid ilma kohtu ja juurdluseta 1905-1906. aastatel Eestis maha u 400 inimest. Sõjakohtud mõistsid surma veel ligi 200 inimest. Sadu pandi vangi, said kuni 500 hoopi ihunuhtlust, saadeti asumisele ja sunnitöödele Siberisse. Eriti said kannatada maaharitlased, kellele pandi süüks eesti keeles õpetamist. Revolutsiooni tulemus: piiramatu isevalitsus asendus konstitutsioonilise duumamonarhiaga; 1906. aastal hakkas kehtima Vene impeeriumi põhiseadus; valiti seadusandlik rahvaesindus; tehti
Mõisnike materiaalsed kahjud ulatusid 3,2 miljoni rublani, märatsemises hävis suure ajaloolise ja kultuurilise väärtusega hooneid ja esemeid. Ehkki põletajate seas oli sotsiaaldemokraate, ei kiitnud ükski eesti erakond neid aktsioone avalikult heaks. Revolutsiooni mahasurumiseks Baltimaades kasutas tsaarivalitsus sõjaväge, mille üldarv regioonis ulatus 19 000 meheni. Spetsiaalsed karistussalgad, mida abistasid ja suunasid baltisaksa mõisnikud, lasid ilma kohtu ja juurdluseta 1906. aastal maha üle 300 inimese, lisaks mõistsid sõjakohtud surma ligi 200 inimest. Ihunuhtlust sai ligi 600 süüdistatavat, sadu pandi vangi ja saadeti Siberisse. Kogu Vene impeeriumis karistussalkade poolt tapetuist langeb Eesti ja Läti arvele üle poole. Repressioonide kartuses põgenes suur osa eesti poliitilistest juhtidest välismaale. Teiste reaktsiooniliste karistusmeetmete kõrval lõpetasid keskvõimud pahempoolsete
annaabi.ee 
