ja kindla rõhu väärtust.Mis toimub aines sulamisel ja tahkumisel (molekulide seisukohalt)? JOONIS?! Sulamisel saab aine energiat ja soojust juurde, et molekulide vahelisi sidemeid lõhkuda, tahkumisel aga annab aine sama palju energiat ja soojust ära, kui ta sulamisel juurde sai , kuna molekulide vahelised sidemed taasluuakse.Kuidas saaks tahke aine sulatamisel ilma termomeetrit kasutamata eristada kristallilist ainet amorfsest? Sageli võimaldab tahke aine käitumine soojuse juurdeandmisel otsustada, kas tegemist on amorfse ainega või tahkisega) Amorfset ainet saab kokku suruda, kristalset ainet aga mitte mingil juhul.Millal toimub aurumine? Aurumine toimub igal temp.Mis toimub aurumisel ja kondenseerumisel (molekulide seisukohalt) ?JOONIS Aurumisel saab aine soojust ja energiat juurde, et molekulide vahelised sidemed lõhkuda, kondenseerumisel aga annab aine sama palju energiat ja soojust ära, kui palju ta aurumisel juurde sai, kuna molekulide vahelised sidemed taasluuakse.
annab aine sama palju energiat ja soojust vahelisi sidemeid lõhkuda, tahkumisel aga ära, kui ta sulamisel juurde sai , kuna annab aine sama palju energiat ja soojust molekulide vahelised sidemed taasluuakse. ära, kui ta sulamisel juurde sai , kuna (Sageli võimaldab tahke aine käitumine molekulide vahelised sidemed taasluuakse. soojuse juurdeandmisel otsustada, kas Amorfset ainet saab kokku suruda, kristalset tegemist on amorfse ainega või tahkisega) ainet aga mitte mingil juhul.Aurumine Amorfset ainet saab kokku suruda, kristalset toimub igal temp.Aurumisel saab aine ainet aga mitte mingil juhul.Aurumine soojust ja energiat juurde, et molekulide toimub igal temp.Aurumisel saab aine vahelised sidemed lõhkuda,
11. Rekristallisatsiooniks nim. faasisiirdeid, mille käigus muutub tahke aine kristallstruktuur. 12. Kolmikpunktiks nim. kolme faasi tasakaaluks vajaliku kindla temp. ja kindla rõhu väärtust. 13. Sulamisel saab aine energiat ja soojust juurde, et molekulide vahelisi sidemeid lõhkuda, tahkumisel aga annab aine sama palju energiat ja soojust ära, kui ta sulamisel juurde sai , kuna molekulide vahelised sidemed taasluuakse. 14. (Sageli võimaldab tahke aine käitumine soojuse juurdeandmisel otsustada, kas tegemist on amorfse ainega või tahkisega) Amorfset ainet saab kokku suruda, kristalset ainet aga mitte mingil juhul. 15. Aurumine toimub igal temp. 16. Aurumisel saab aine soojust ja energiat juurde, et molekulide vahelised sidemed lõhkuda, kondenseerumisel aga annab aine sama palju energiat ja soojust ära, kui palju ta aurumisel juurde sai, kuna molekulide vahelised sidemed taasluuakse. 17. Auruks nim. gaasilist faasi vedeliku pinna lähedal
Plaatkondensaatori mahtuvus sõltub plaatide pindalast võrdeliselt. Plaatide vahel oleva dielektriku kihi paksusest pöördvõrdeliselt ja dielektrilisest läbitavusest võrdeliselt. C=e*e0 *S/d. e0 on dielektriline läbitavus vaakumis. Elektrimahtuvuse tähiseks on C. C= q/w. Mahtuvus on arvuliselt võrdeline laenguga, mis tõstab juhi potentsiaali ühiku võrra. Tema mõõtühikuks on Farad. 1 Farad saadakse kui juhi potentsiaal muutub 1V võrra laengu 1C juurdeandmisel. Kogumahtuvus jadaühenduse korral on 1/C=1/C1 + 1/C2 + 1/C3.... Kogumahtuvus rööpühenduse korral on C=C1 + C2 + C3.... 6.Elektrostaatilise välja energia. Põhiliseks valemiks on W=CU 2 / 2 = e0 e SU2 / 2d = e0 e E2 V / 2 Elektrostaatilises väljas on sisuliselt võimatu määrata laengute väljade asukohtasid. Aja möödudes laengud paratamatult muutuvad ning energiat kandub mujale ja seda elektromagnetlainetena. Elektromagnetlained kanduvad edasi väljal
puhul samasugune. Sellest järeldub, et irdjuhi potentsiaal on võrdeline tema laenguga q=φ. Võrdetegurit C nimetatakse juhi elektrimahtuvuseks C = q/ φ. Homogeensesse lõpmatusse dielektrikusse paigutatud irdkera raadiusega R C=4πεε0R. Mahtuvus on arvuliselt võrdne laenguga, mis tõstab juhi potentsiaali ühe ühiku võrra. Mahtuvuse ühikuks võetakse sellise juhi mahtuvus, mille potentsiaal muutub 1 V võrra talle laengu 1 C juurdeandmisel. Seda mahtuvusühikut nim faradiks (F). Kondensaator on seade, mis ümbritsevate kehade suhtes suhteliselt väikeste potentsiaalide juures koguksid endale (kondenseeriksid) märgatavalt suurusega laenguid. Kondensaatorid valmistatakse kahe teineteise lähedal asetseva juhi kujul. Juhte, mis moodustavad kondensaatori, nimetatakse tema kateteks. Et väliskehad ei avaldaks mõju kondensaatori
muutmine tööks ei ole ainus lõpptulemus. Teisalt, kui soojusmasin töötab tsükli alusel, siis toimub vahepeal soojushulga Q2 andmine külmemale kehale, st kogu juurdeantav soojushulk ei lähe tööks. B Carnot' tsükkel. 32 Olgu meil kaks soojusreservuaari temperatuuridega T1 ja T2, kusjuures T 1T 2 . Eeldame, et mõlema reservuaari soojusmahtuvused on lõpmata suured, st soojuse juurdeandmisel reservuaarile või reservuaarist võtmisel nende temperatuur ei muutu. Vaatame, kuidas sel juhul pööratavat protsessi käsitleda. Tsükli erinevates osades on töötava keha temperatuur erinev - soojuse saamisel soojendajalt (reservuaarilt temperatuuriga T1) on keha temperatuur T1 ning soojuse andmisel jahutajale on keha temperatuur T2 - vastasel juhul ei saa protsess olla pööratav (et soojus üle kanduks peab temperatuuride erinevus muidugi olema, olgu see väga väike erinevus)
2.3. Aatomite elektronstruktuur. Vesiniku aatom. Vesiniku aatom on lihtsaim aatom ja ta sisaldab endas vaid ühe elektroni, mis ümbritseb vaid ühest prootonist koosnevat tuuma. Liikudes ümber aatomi tuuma on elektronil lubatud vaid kindlad energianivood (orbitaalid). Ülaltoodud on seletatav asjaoluga, et elektron aatomis allub kvantmehhaanika seadustele, mis lubavad talle mitte suvalisi vaid kindlaid energiaväärtuseid. Ergastamisel s.o. energia juurdeandmisel võib elektron minna üle vaid kindlale uuele energianivoole. Üleminek toimub antud üleminekule vastava energia, s.o. uue energianvoo ja esialgse energianivoo energiate vahele vastava energia, neeldumisel. Kui elektron aatomis kukub kõrgemalt energianivoolt madalamale, siis vabaneb energia samasuures diskreetses väärtuses (joon. 2.5.). Sellist diskreetset elektroni poolt vabanevat (neelatavat) energia hulka nimetatakse footoniks. Energia muutus, mis on seotud elektroni
annaabi.ee 
