omavahel mõjusfäärideks IdaEuroopa. Kuna Eesti jäi MRPst lähtudes NSVLiidu mõjusfääri, siis kisti ka meie kodumaa Teise maailmasõtta. Teise maailmasõja lõpuks loetakse Euroopas 8.maid 1945, mil kapituleeris Jaapan. Millised valikud olid eestlastel Teises maailmasõjas? Üks väikene osa eestlastest langetas valiku nõukogude kommunistidega koostöö kasuks. Neid nimetatakse Juunikommunistideks ( nt: Johannes VaresBarbarus, Hans Kruus, J.Semple), tegu oli eestlastega kes pooldasid kommunismi ning aitasid kaasa okupeeritud Eestis (17.juuni 1940) Moskval läbi viia Juunipööret. Millest võisid Juunikommunistid oma valikut langetades lähtuda? Nähtavasti oli Juunikommunistide näol tegu kommunismi pooldavate inimestega, kes tõenäoliselt leidsid Juunipöördes võimalust eneseteostuseks
Valitsuse asendamise kiirendamiseks korraldati 21. juunil Tallinnas ja teistes linnades meeleavaldusi. Suurim neist toimus Tallinnas, mille survel nimetas president K. Päts uue valitsuse ametisse. ANNEKSIOON Kohe „juunipöörde“ järel algasid Eestis arreteerimised ja puhastused riigiaparaadis, sõjaväes, jm. Teistel erakondadel peale EKP tegutseda ei lastud. Keelustati Isamaaliit ja Kaitseliit. 1940. a suvel uute võimudega kaasaläinuid ja hiljem EKP-sse astunuid kutsutakse „juunikommunistideks“. Juuli alul saadeti laiali Riigikogu ja kuulutati välja valimised Riigivolikokku. Kommunistid ja nende kaasajooksikud koondati valimisblokki Eesti Töötava Rahva Liit (ETRL), teistsuguse meelsusega poliitikutel valimistel kaasa lüüa ei lastud. Valimised kujunesid farsiks, ETRL olla saanud 92.9% antud häältest. Alles valimiste järel hakati rääkima astumisest Nõukogude Liidu koosseisu, millest ETRL-i valimisplatvormis juttugi polnud. 21
Kõik riigid alistusid. Eestis tehti okupatsioon 17. Juunil 1940, mis kestis pool sajandit. Okupantide survel kirjutas paljudele lepingutele alla president Konstatin Päts ning ka vägede ülemjuhataja Johan Laidoner. Mõlemad nad hiljem küüditati Siberisse. Tallinnas tehti meeleavaldusi ning mässe, millega üritati Eestit demokratiseerida. Sellejärgselt alustati Eestis arreteerimisi, tehti riigipööre. Lõpuks läksid võimud kaasa ning neid nimetatakse juunikommunistideks. Rahvas vaatas kogu lugu passiivselt pealt. Viidi läbi rahareform ning maad jagati ümber-see tõi kaasa ilmselgelt suuri defitsiite ning vaesust. Saadeti laiali Riigikogu, ning kommunisitid koondasti valimisblokki Eesti Töötava Rahva Liit. 21. Juulil kuulutati välja Eesti Nõukogude Sotsailistlik Vabariik. 6. Augustil annekteeriti NSV Liit Eesti. Riigivolikogu muudeti ENSV Ülemnõukoguks. Valitsus nimetati Rahvakomissaride Nõukoguks, selle eesotsas Johannes Lauristin
Liidu rahvaste vennaliku perega“, et Moskva võiks tulevikus tõrjuda võimalikke süüdistusi jõhkras agressioonis. Selleks oli N.Liidul vaja kogenud „lavastajat“, kelleks sai just Tallinnasse saabunud Andrei Ždanov, kes seadis ennast sisse Pika tänava Vene saatkonnas. Tema juhtis Eesti okupeerimist N.Liidu poolt. Ždanov pani kokku uue valitsuse, kuhu peale käputäie kohalike kommunistide kuulusid ka mõned N.Liidu palgal olevad luureagendid. Neid hakati nimetama juunikommunistideks. Üheks selliseks kuulekaks käsutäitjaks oli Pärnust pärit arst Johhannes Vares Barbarus, kes sai uues valitsuses nö. peaministri koha. 21. juunil 1940 korraldati kiire meeleavaldus, kus enamikus olid kohale sõidutatud Petserimaa venelased ja erariietes N.Liidu baase ehitavaid töölisi. Meeleavaldus koos N.Vene soomukitega liikus Presidendilossi juurde kus ainult president maha karjuti, peale mida avati vanglate väravad, lastes vabadusse kriminaalkurjategijad ja rebides
rahvaste vennalikku perre" teostama, et Moskva võiks tulevikus tõrjuda võimalikke süüdistusi agressioonis. Tallinna saabus 19. Juunil Leningradist Andrei Zdanov. Ta seadis sisse NSV Liidu saatkonna Pikal tänaval ja sealt hakati Eesti tulevikku suunama. Kõigepealt pandi kokku Eesti uue valitsuse koosseis. Zdanov esitas oma kanditaadid, kelle eesotsas oli Johannes Vares, luuletajanimega Barbarus. Riigipöördega kaasaläinuid hakati hiljem nimetama juunikommunistideks. 20.juunil korrldati mõned ,,tööliste" koosolekud, kus kutsuti üles 21.juunil meeleavaldusi korraldama. Need toimusid NSVLi soomusmasinate eskordi saatel. Tallinnas toimus miiting Vabaduse väljakul, mis läks edasi Kadriorgu presidendilossi ette. Pika Hermanni torni tõmmati punalipp. Raua tänaval kõlasid juba lasud. 21.juuni kinnitas Päts Vares-Barbaruse nukuvalitsuse ametisse. 8
annaabi.ee 
