Kui juhtumisi on ühele lillele mitu muna munetud, siis see röövik, kes esimesena koorub, sööb kõik ülejäänud, veel koorumata munad ära. Sellepärast on liblikatele oluline nii märku anda kui ära tunda, et lill on juba hõivatud. Seda tehakse feromooni abil, millega emane pärast munemist lille tähistab.Röövikul on 5 arengujärku. Röövik on rohelise-valgekirju. Tal on hulk looduslikke vaenlasi, eeskätt vastsekiinid Tachinidae ja juuluklased Braconidae. Nukkumine toimub toidutaime lähedal taimekõdus ja liblikas koorub järgmisel kevadel. Hilised uuringud näitavad, et kui järgmisel kevadel ei ole soodsad ilmad, võib liblikas nukust välja tulla alles ülejärgmisel aastal. Nukk on sile, roheline või helepruun valgete külgtriipudega. Levik Neljast Euroopa faunasse kuuluvast koiduliblikaliigist esineb Eestis üks, kelle röövik toitub
Ta valmik muneb kasvuhoonekarilase vastsesse. Enkarsia areng leiab aset kasvuhoonekarilase vastses, mille tagajärjel viimane sureb. Afiidius (Aphidius colemani) on lehetäide siseparasiit. Areneb munast kuninukkumiseni elusa lehetäi sees. Kahjustuse tagajärjel lehetäi sureb. Munakireslased – vastsed elavad putukate munades. Tõrjutava kahjustaja – nt. õunamähkuri, hernemähkuri munemise ajal lastakse munakireslase valmikud laboratooriumist välja. Juuluklased - kapsaliblika juulukas (Cotesia glomerata) – vastsed elavad kapsaliblika vastsetes – nukud kogumikena hukkunud vastse läheduses. http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/748/Teema.3_taimekaitse.zip/Teema.3_taimekaitse/10.Loosuss%E4bralik_t%E4rje.pd f 5. Mehhaanilis-füüsikalised tõrjevõtted Mehaanilise tõrje all mõeldakse põhiliselt mullaharimisvõtteid mis on suunatud umbrohtude hävitamisele. Siia kuuluvad ka kõplamine, rohimine, läbi lõikamine (tõlkjad,
Samas köidavad emaseid suured õied, isegi kui seal on vähe süüa. Röövik toitub vaid õitest ja arenevatest seemnealgmikest ning toidunappuse korral, kui ühel taimel kohtuvad kaks röövikut sööb võitja kaotaja ära. Esimesena koorunud röövik võib ära süüa ka veel koorumata munad. Et seda ei juhtuks, tähistab emane pärast munemist feromooni abil lille ära. Röövikul on ka hulga looduslikke vaenlasi (vastsekiinid ja juuluklased).(Viidalepp, Remm 1996: 204)(Vikipeedia, 2014) Isane koiduliblikas liivrohul 03.05.2013 22 Emane koiduliblikas 10. mail 2014 23 Isase koiduliblika tiibade alakülg 24 Liblikapüüdja 25 6.Kokkuvõte Kokkuvõtteks õppisin paremini tundma Eestis esinevaid põualiblikaid ja nende arvukust. Tänu
( Aja jooksul lisanduvad muud looduslikud liigid ( taimekaitse ülesannet täidavad vähemalt kolme meetri laiused mitmekesise loodusliku taimikuga põlluääred Parasitoidid Toituvad peremeesorganismi kudedest siseparasitoidid kui väliparasitoidid Valmikuna toituvad õietolmust, nektarist, mesinestest ja vahel peremeestaime hemolümfist Kõige olulisemad taimekahjurite parasitoidid on kiletiivalised (kiresvamplased, juuluklased, käguvamplased, pinelased jt) ja kahetiivalised putukad (kiinlased, kägukärblased) Soodsatel tingimuste ja arvuka esinemise korral võivad parasitoidid hävitada kuni 95% peremeesputukaist Liigirikaste õistaimedega äärealade tähtsus putukatele Põlluservades kasvavad õistaimed on oluliseks toiduallikaks tolmeldajatele (nii meemesilastele kui ka looduslikele mesilastele) ajal, mil põldudel õitsvaid kultuurtaimi ei leidu
väga erineva arvuga tundlalülidest. Sõltuvalt funktsioonist, esineb putukatel väga erinevaid tundlatüüpe. Kõige sagedamini on tundlate ülesandeks kompimine. Sellised tundlad on tavaliselt pikad, koosnevad paljudest lülidest. Kui tundel aheneb tipu suunas, nimetatakse seda harjasjaks, kui ei ahene, siis niitjaks. Harjasjad tundlad on näiteks prussakal (Blatella germanica), kes kasutab neid toidu otsimisel. Ka paljudel parasiitsetel kiletiivalistel (käguvaablased, juuluklased jt.) on harjasjad või niitjad tundlad. Nendega kompides hindavad nad peremeesputukate kvaliteeti. Emaste käguvaablaste tundlatel on sageli valge ring; arvatakse, et selle abil on nad võimelised hindama peremeesputuka suurust. Mitmed tundlatüübid on evolutsiooni käigus kohastunud vastu võtma keemilisi signaale õhust. Headeks näideteks on siin maipõrnika lameljad, samuti paljude ööliblikate kamjad tundlad
annaabi.ee 
