PÄEVAD MIS AJASID SEGADUSSE FILMI KOKKUVÕTE INIMENE Tegelased Allar Hendrik Toompere jr Juulius Juhan Ulfsak Nele Jaanika Arum Maria Klaudia Tiitsmaa Pontu Taavi Eelmaa Pets Kait Kall Andres Kristjan Lüüs Toomas Reigo Sagor Mattias Juss Haasmaa Mis ja miks filmis juhtus? Peategelane Ei tööta ega õpi Vaba aja veetmine Juuliusega kohtumine Valikute tegemine Suhted Tegude eest vastutamine Peategelase muutus filmi jooksul Võib öelda, et filmi jooksul peategelane muutus mehisemaks ja julgemaks, kui võttis osa illegaalsest rahateenimisvõimalusest, mida Juulius talle pakkus. Lõpuks sai Allar väga suure ehmatuse osaliseks, kui ta riputati koos sõpradega rauast torni külge. See oli talle suur õppetund, et illegaalsus ei vii elus edasi. Tegelase(JUULIUS) kirjeldus,
tema jaoks täiesti vastuvõetamatu. 3.Juulius austas oma pere väga, tänu isale tekkis tal ka huvi õpetamise ja õppimise vastu. Kiindus ka oma kasuemasse, kes küll 3 aastat peale tema isaga kooselu suri. Suhe oma naise Emmiga oli tal ka väga armastusväärne ja ta hoolis temast väga, kuigi oli hetki mil ta mõtles Emmist lahkuda. Oma kasutütart Liinat ja Emmi õe-poega Valeeriust armastas ka väga ja pidas neid oma lasteks. Valeerius elas koos Emmi ja Juuliusega ja arvas, et on nende laps. Emmi ja Juulius võtsid ta endale, et mitte jätta Emmi õde Annat rahva põlastava pilgu alla kuna selajal ei vaadatud vallalisi naisi lapsega heal pilgul. Maarahvaga ei olnud Juuliusel head suhted kuna ta elas linnas ja linnarahvast põlastati. Ka see, et Juulius ei tarbinud alkoholi ja oli sellele igati vastu pani maarahva solvuma. 4.Üldiselt oli peategelane õnnelik kuna ta jõudis oma elus kaugele ja sai selle mis ta tahtis
oma meetmete järgi, kuid ei sundinud teda millekski ja lubas ka poistega mängimas käia. Huvi hariduse ja koolmeistriameti vastu sai alguse üsna varakult. Ta soov oli käia isa jälgedes. Isa oli talle suur eeskuju ja õpetaja. Juuliuse ema suri kui poiss oli alles üsna noor. Isa Aleksander Kilimit abiellus uuesti ja Juulius sai võõrasema. Head inimesed surevad vara, ja ka Juuliuse võõrasema suri veel enne, kui nad jõudsid Juuliusega kasvõi korra tülitseda. Üsna pea suri segastel asjaoludel ka Juuliuse isa Aleksander. Peale vanemate surma tuli poisi onu ja võttis ta oma tallu elama. Nii sattuski lõpuks Juulius Kilimit linna kooli leivakott kaasas ja saiaraha taskus ning asus elama mamma Neideri pansioni. Mamma Neideril oli kaks tütart, vanem tütar Emiile Villemiine ja noorem tütar Anna Karoliine. Mamma Neider kohtles teisi poisse Juuliusega
pojale korraliku hariduse. Ta õpetas oma poega oma meetmete järgi, kuid ei sundinud teda millekski ja lubas ka poistega mängimas käia. Huvi hariduse ja koolmeistriameti vastu sai alguse üsna varakult. Ta soov oli käia isa jälgedes. Isa oli talle suur eeskuju ja õpetaja. Juuliuse ema suri kui poiss oli alles üsna noor. Isa Aleksander Kilimit abiellus uuesti ja Juulius sai võõrasema. Head inimesed surevad vara, ja ka Juuliuse võõrasema suri veel enne, kui nad jõudsid Juuliusega kasvõi korra tülitseda. Üsna pea suri segastel asjaoludel ka Juuliuse isa Aleksander. Peale vanemate surma tuli poisi onu ja võttis ta oma tallu elama. Nii sattuski lõpuks Juulius Kilimit linna kooli- leivakott kaasas ja saiaraha taskus ning asus elama mamma Neideri pansioni. Mamma Neideril oli kaks tütart, vanem tütar Emiile Villemiine ja noorem tütar Anna Karoliine. Mamma Neider kohtles teisi poisse Juuliusega võrreldes alati nagu
nüüdseks on nooreks naiseks sirgunud. Tüdruk on väga ilus ja seetõttu on Juulius nõus talle andestama tema rumaluse, mille ta kaunimama nimega 'teadmatuseks' ristib. See ei ole esimene ega tõenäoliselt viimane kord, kui suurmehed enda eesmärgid mõne naise pärast tagaplaanile jätavad, juba Kreeka eepos ,,Aeneis" kirjeldab olukorda, kus peategelane Aeneas mitmeks aastaks oma eesmärgi uue riigi rajamise naise pärast edasi lükkab. Nii juhtub ka Juuliusega. Pikapeale muutuvad tema pereelu, töö, kohustused, naine nii koormavaks, et mees jätab õpingud ja eneseharimise, luuletuste kirjutamise, mida ta nooruses oli armastanud. Teoses on seda kirjeldatud nii: ,,Oli kuidagi kurb see mulje, mille Sagrits viis kaasa oma sõbrast, sellest hoolimata, et see ise näis olevat igati rahul ja õnnelik. Kuid ta näo poisilik ilme oli kadumas, mis võis ju tulla sellest, et ta pidi koolis range olema. Ja hoolimata sellest, et ta
Kui oled lähedase suhtes hoolimatu ja halb, siis sa ei tea millal sa ise võid vajada abi ja tuge ning ta ei pruugi seda sulle pakkuda. Probleem seisnes selles, et Minnat oli petetud Aadu poolt ning nüüd ta tahtis selle tagasi maksta haigele Aadule, armatsedes koos Tuunasega Aadu ees. ,,Rohtaed" -probleem oli nt. see, et Juulius ei saanud elada kunagi koos õige naisega, vaid pidi leppima Emmiga, kes polnud haritud ning ei osanud millestki Juuliusega rääkida. Juulius astus nt. oma usule vastu, et Emmiga abielluda. idee-iga inimene peab elus harima end ka vaimselt, ei tohi piirduda vaid materiaalsete väärtustega."Tõde ja õigus" - suhete probleemid (abielu), Krõõda surm, tema asemel tuleb Mari, sellepärast tapab end Juss. Andres ei hoolinud Krõõdast ega Marist-tähtis oli vaid talle töö ja rivaalitsemine Pearuga. Kogu aeg olid jamad Pearuga, iga asja pärast sõimati ning võideldi. Pearu tahtis iga hinna eest Andrese
Juulius väärtustas antiikseid kultuure ja keeli. Ta ei olnud rumal, vastupidi, ta oli tark, kuid ei soovinud sellega eputada. Näiteks juhtum, kus enamikul külakoolipoistest oli ladina keele tunniks õppimata, mitte Juuliusel. Ta ei soovinud aga oma klassile halba valgust heita ning jättis vastamata. Ka mamma Neider leidis poisis midagi erilist olevat: ,, Mamma Neider kohtles teisi poisse Juuliusega võrreldes alati nagu lapsi, mida need ka olid, sest neil polnud ei aateid ega põhimõtteid. Praegu huvitas neid ainult see küsimus, millal mamma Neider kartulid praetuks saab." (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 20 ). See näitab mamma Neideri suhtumist Juuliusesse, ta austas noormeest just põhimõttelisuse ja hea kasvatuse tõttu. Juulius ei olnud nagu teised poisid, ta erines neist juba noorpõlvest peale
" (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985lk 17 ). Üsna pea suri segastel asjaoludel ka Juuliuse isa Aleksander. Siis oli tulnud hea onu ja võtnud poisi oma tallu. Nii sattuski lõpuks Juulius Kilimit linna kooli- leivakott kaasas ja saiaraha taskus ning asus elama mamma Neideri pansioni. Mamma Neideril oli kaks tütart, vanem tütar Emiile Villemiine ja noorem tütar Anna Karoliine. ,, Mamma Neider kohtles teisi poisse Juuliusega võrreldes alati nagu lapsi, mida need ka olid, sest neil polnud ei aateid ega põhimõtteid. Praegu huvitas neid ainult see küsimus, millal mamma Neider kartulid praetuks saab." (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 20 ). See näitab mamma Neideri suhtumist Juuliusesse, ta austas noormeest just põhimõttelisuse ja hea kasvatuse tõttu. Juulius ei olnud nagu teised poisid, ta erines neist juba noorpõlvest peale. Temas peitus midagi enamat kui ühes lihtsas õpilases.
nüüdseks on nooreks naiseks sirgunud. Tüdruk on väga ilus ja seetõttu on Juulius nõus talle andestama tema rumaluse, mille ta kaunimama nimega 'teadmatuseks' ristib. See ei ole esimene ega tõenäoliselt viimane kord, kui suurmehed enda eesmärgid mõne naise pärast tagaplaanile jätavad, juba Kreeka eepos ,,Aeneis" kirjeldab olukorda, kus peategelane Aeneas mitmeks aastaks oma eesmärgi uue riigi rajamise naise pärast edasi lükkab. Nii juhtub ka Juuliusega. Pikapeale muutuvad tema pereelu, töö, kohustused, naine nii koormavaks, et mees jätab õpingud ja eneseharimise, luuletuste kirjutamise, mida ta nooruses oli armastanud. Teoses on seda kirjeldatud nii: ,,Oli kuidagi kurb see mulje, mille Sagrits viis kaasa oma sõbrast, sellest hoolimata, et see ise näis olevat igati rahul ja õnnelik. Kuid ta näo poisilik ilme oli kadumas, mis võis ju tulla sellest, et ta pidi koolis range olema. Ja hoolimata sellest, et ta
annaabi.ee 
