Varsti oli näha, et Juula jääb päev-päevalt üha unisemaks. Ta ei saanud süüa, sest tal hakkas koguaeg paha. Lisete sai aru, et Juula on rase ning ta rääkis sellest Jürkaga. Tuli välja, et Juula kaksikute isa on Jürka. Kui Lisete suure viha tõttu mehele kätte tahtis maksta, hoidis Juula Jürka poolele ja ta ütles, et ei tunnista Jürka vastu. Lisete jäi Põrgupõhjale, aga ta ei tahtnud ei süüa ega juua ning lõpuks ta suri ära. Pärast seda sai Jürka Juulaga veel palju lapsi ja üleüldse, Jürka elas Juulaga kuni tema (naise) surmani, neil oli teineteisega koos hea elu. 3. Jürkat võib pidada nii Vanapaganaks, kellele Kaval-Ants koti silmini pähe tõmbab, kui ka kristlikuks deemoniks, Kuradiks ning kohati hoopiski lihtsameelseks talupojaks, kelle truudust talukultuurile Ants julmalt ära kasutab. Jürka on mitmeplaaniline. Ta on nii lihtne töömees kui ka üleloomuliku jõu ja võimetega vanapagan. Ta on väga visa töömees
· Kirikuõpetaja ja Jürka. Üks oli kirkutegelena, teine aga vanapagan. Suuremat erinevust ei saaks ollagi (vähemalt päritolu poolest). Sarnasus võiks neil olla näiteks ausus, sest kirikuõpetaja peab olema aus ja Jürka oli seda ka, kuigi keegi teda ei uskunud ja arvati, et ta on veits hull. 2) 3 ühiskkondliku probleemi. Kas need on aktuaalsed ka tänapäeva Eestis? · Petmine. Nii see kui Lisete pettis sulasega Jürkat ja Jürka pettis Juulaga Lisetet, kui see, et Kaval-Ants Jürkale koguaeg igasugu asju pähe määris, et sellest ise kasu saada. Eks ka tänapäeval esineb naha üle kõrvade tõmbamist. · See, et inimesi (või siis olendeid) ei aktsepteerita nii nagu nad on. Näiteks Jürka täitsa ausalt rääkis kus ta tuli ja kuidas ta vanapagan on, selle peale soovitati tal aga valetada. 3) Milline roll oli romaanis kirikuõpetajal?
kõigele tule otsa ja saab ka ise surma. Näited lk 178, 180,169. Põrgupõhja eest tuli maksta hingehinda. 2. Jürka perekond Perekond: Lisete läheb põrgusse tagasi. Naine Juula- Lapsed: Kaksikud (Noor Jürka ja Joosu), Kusta, Maia, Riia 1. Jürka algul elab koos oma naise Lisetega, neil pole lapsi. Nad võtavad endale kassi.Nad saavad omavahel hästi läbi.Kui Jürka võtab endale sulase, siis saab Jürka koos Juulaga lapsed ja tema esimene naine Lisete sureb viha kätte ära. 2. Jürka ja Juula saavad omavahel hästi läbi. Lastega saadakse hästi läbi välja arvatud Maiaga, kes läheb Antsu juures ülbeks ja ei austa enda peret enam. 3. Oluliseks peetakse seda, et perekond saaks õndsaks. 4. Lisete lähevad Jürkal suhted halvemaks ja Jürkal on ükskõik, mis tast saab. 5. Tegeletakse laste kasvatamisega, maa harimisega, loomade kasvatamisega, talu üleval pidamisega
Jürka seletas, et ta nägi tulekahju alles Antsu juures tulles ja jooksis kohe vaatama, ega elumajad ei põle. Toast olla ta leidnud ainult magava Lisete. Lõpuks lahenes asi sellega, et Jürka võttis uue sulase Antsu juurest, sedakorda aga naise, Juula (tugev, tüse, suurte käte ja jämedate jalgadega). Nüüd hakkas Jürka järjest rohkem Põrgupõhjal käima. Varsti jälle harvemini, kuid Lisete pani tähele, et nüüd oli Juula päeviti kuidagi unine. Jürka lubas Juulaga sellel teemal rääkida. Varsti pani Lisete tähele, et Juula ei saa süüa, sest tal on kogu aeg paha. Lisete sai aru, et Juula on rase. Rääkis sellest Jürkaga ja peagi tuli välja, et tulevate kaksikute isa on Jürka. Lisete oli püha viha täis ja rääkis Juulale, et Jürka põletas ise oma küüni ja sulase ja et ta annab Jürka välja. Juula aga hoidis Jürkaga kokku ja ütles, et ei tunnista Jürka vastu. Lisete oli löödud. Ta jäi Põrguõhjale,
uskunud. Ainult ühest oli pastoril kahju: miks polnud maailmas ei temal endal ega teistelgi enam seda suurt ja kindlat usku, mis laseks asju võtta niisugustena, nagu nad esinevad meie meeltele. Miks närib kahtlus ikka ja alati meie rinnas, nii et oleme sunnitud vahetpidamata ja paratamatult juurdlema! V lk 47-55 Jürka läks õpetaja juurde, et oma esimesed kaksikud kirja panna; selgus, et kuna nad pole Juulaga abielus, pole lapsed tegelikult Jürka omad. Räägivad Jürka valeisikutunnistusest. Tunnistab pastorile, et tema oli see, kes sulase tappis. Jürka ja Juula panevad oma nimed pruudi ja peiuna kirja. ,,Oli ta siis sulle kallis?" küsis õpetaja temalt. ,,Surnult oli kallim." Pastor arutleb Vanapaganateema üle LK 53 VI lk 55-65 Jürka eide kadumise lugu olevat ametlikult lõpetatud. Juula oli kahtlema hakanud, kas Lisete ikka
ei ole tal kahju toda petta, hiljem areneb tal midagi primitiivse sümpaatia ja kaastunde sarnast kui ta kustub Jürkat elu kergelt lõuni elama tema juures kuid siis raha on tähtsaim, isegi kui südametunnistus iseteadlikult must kui verivorst. Lisete=Vanapagana eit põrgust, ja põrgumoodi tige ka, on näha, et ta on harjunud põrgus oma mõjuka positsiooniga mida ta siin ei ole nagu ta demontsreeirb sulasega hullates ja vanapagan Juulaga lapsi sigitades. Juula= Vanapagana naine ja Põrgupõhja perenaine enamiku teose vältel Tugev, nõrga verega, tark. Riia= Jürka noorim laps, peategelase suhtes alustab arglikult kuid teose lõpus aga muutub ta usaldavamaks, ta on muidu päris sõbralik ja sotsiaalne tüdruk, ei tunne ennast ültse halvasti teose viimases peatükkis 4 purjus täiskasvanuga teel oma isa matmas. Kirikuõpetaja= Jürka saab teda usaldata kuid see ikkagi ei usu
annaabi.ee 
