Juudid ja juutide muusika Juudid, ka heebrealased, on rahvus, mis asus u 13. sajandil eKr Palestiinasse ja moodustas hiljem Iisraeli ning Juuda elanikkonna; mainitakse allikais III a.-tuh. lõpul eKr. Juudid elavad laialipillatult paljudel maadel; saanud nimetuse juuda hõimu järgi. (Sõna "juut" on pärit heebrea keele sõnast yehudi (), mis tähendab kas 'juudamaalane' ehk Juudamaa (Juuda järgi) elanik või siis Juuda suguharu liige. Juudid hõlmavad aga ka benjaminlasi ja leviite. Kreeka keeles võttis see sõna kuju (Iudaios) ja ladina keeles Judaeus.) Suur osa juute räägib nende rahvaste keeli, kelle hulgas nad elavad, tunnistades judaismi kõrval ka kristlust jt. usundeid. Juudid asusid alates 13. 12. sajandist eKr paiksete põlluharijatena Palestiinas. Kui osa juute maa vallutamise järel 6. sajandi eKr algul viidi sunniviisil
Juudid, ka heebrealased, on rahvus, mis asus u 13. sajandil eKr Palestiinasse ja moodustas hiljem Iisraeli ning Juuda elanikkonna; mainitakse allikais III a.-tuh. lõpul eKr. Juudid elavad laialipillatult paljudel maadel; saanud nimetuse juuda hõimu järgi. (Sõna "juut" on pärit heebrea keele sõnast yehudi, mis tähendab kas 'juudamaalane' ehk Juudamaa (Juuda järgi) elanik või siis Juuda suguharu liige. Juudid hõlmavad aga ka benjaminlasi ja leviite. Kreeka keeles võttis see sõna kuju (Iudaios) ja ladina keeles Judaeus.) Suur osa juute räägib nende rahvaste keeli, kelle hulgas nad elavad, tunnistades judaismi kõrval ka kristlust jt. usundeid. Juutide olukord oli hellenistlikul ajal üldiselt hea, kuid nende range monoteism ühelt poolt, ning
kohustus,,vaid seda peetakse jumala eriliseks anniks ja vahendiks olla ühenduses jumalaga Kes on juut? Juudi seadus loeb juudiks isikut,kes on sündinud juudi emast või pöördunud judaismi vastavalt juudi seadusele(läbib gijuri). Hiljuti hakkati pidama juutideks isikuid,kelle isa on juut ja ema mittejuut ning kes on juutidena üles kasvatatud. Sõna juut on pärit heebrea keelsest sõnast yehudi,mis tähendab juudamaalane e. Juudamaa elanik või siis Juuda suguharu liige. Juutide elu Poisil 8.päeva sündi tehakse britmila Judaismis on õppimisele,haridusele e. ümberlõikamine. ja kasvatusele väga suu tähtsus. Religoosses mõttes saab juudi poiss Õppimist,Toora pühade käskude täisealiseks 13- ja tüdruk 12- teadmist ja nendest arusaamist aastaselt. peetakse iga juudi pühaks
Juutide jaoks pole seaduse täitmine koormav kohustus, vaid seda peetakse eriliseks anniks ja vahendiks olla jumalaga ühenduses. Samuti on olemas eri koolkondade põhilised pühakirjad, kabalismi müstilised esoteerilised raamatud Zohar. Tänapäeval eksisteerib ka juudi müstitsism. Judaismi põhiõpetused on : Tingimusteta monoteism ehk ainujumala süsteem. Jumala ilmutus ajaloos äravalitud rahvale. Kohus peale surma. Sõna "juut" on tulnid heebreakeelest yehudi, mis tõlgituna tänendab 'juudamaalane' ehk Juudamaa elanik või Juuda suguharu liige. Judaismi sümboliks on kuusnurkne sinine täht, mida kutsutakse Magen David ehk Taaveti täht. Samuti ka seitmeküünlajalg, mida on kirjeldatud Tooras.Kui juut lakkab judaistlikke usukombeid täitmast, peetakse teda ikka juudiks. Kui juut ei aktsepteeri judaismi usuprintsiipe ning temast saab agnostik või ateist, peetakse teda ikka juudi kogukonna liikmeks, olgugi eksituses olevaks
· Kui juut ei aktsepteeri judaismi usuprintsiipe ning temast saab ateist, peetakse teda ikka juudi kogukonna liikmeks, olgugi eksituses olevaks.· Kui aga juut pöördub mõnda teise religiooni, siis ta ei kuulu enam juudi kogukonda. · Juudid askenazim (pärinevad Kesk- ja Ida-Euroopast) ja sefardim (pärinevad Hispaaniast ja teistest Vahemere maadest). · Sõna "juut" on pärit heebrea keele sõnast yehudi ) mis tähendab kas 'juudamaalane' ehk Juudamaa elanik või siis Juuda suguharu liige.Juudid hõlmavad aga ka Benjamini Levi suguharude liikmed. · Teised nimetused: jisraeli, bnei-jisrael. Judaismi tähtsam paik · Jerusalaim ehk Jeruusalemm on keskne punkt. · Teine nimetus on Tzion ehk Siion · Kuni 70 aastani seisis seal Tempel. · Nüüd on ainult Läänemüür kõige püham koht juutidele. Judaismi koolkonnad
Etnilised jagunemised: askenazi juudid ja sefaradi juudid Juutide rass Juudi rass on europiidse suurrassi alarass. Juudid ei esine puhta rassina, vaid on idamaa ja eelaasia rassi segu, nagu kõik ajaloost tuntud semiidi sugu rahvad: assüürlased, babüloonlased ja teised. Nendele kahele komponendile juutide rassilises ülesehituses on aegade jooksul lisandunud veel muid rassilisi elemente. Sõna juut on tulnid heebreakeelest yehudi mis tõlgituna tänendab juudamaalane ehk Juudamaa elanik või Juuda suguharu liige Hingelised tunnused Juutides võidavat konstateerida eelaasia rassile ning osalt ka idamaarassile iseloomulikke omadusi, nagu: terav praktiline mõistus, kavalus, kiire kohanemisvõime, ettevõtlikkus, mis toetub püsivusele ja energiale töös ja ülesseatud sihtide taotlemises. Eriti silmatorkav ning juudi rahvale ja tema osale maailmas eriti iseloomustav olevat aga väljapaistev anne instinktiivselt
annaabi.ee 
