Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Võru linna juubelipidustused Uurimistöö Autor: Sander Lebreht 11.d Juhendaja: õp Kaja Kenk Võru 2014 RESÜMEE Uurimistöö eesmärk oli koguda informatsiooni Võru linna kolme juubelipidustuste (100., 150. ja 200. sünnipäevade) üritustest ja kõike seda puudutavast ning võrrelda neid omavahel. Uurimistöö autor toetus juubeliürituste kirja panemisel peamiselt vastava aja ajalehtedele. Autor vaatas läbi Wõru Teataja 1933. ja 1934. aasta ajalehed ning Töörahva Elu 1984. aasta ajalehed. Lisaks aitasid informatsiooni nii pidustuste kui ka linna üldise käekäigu kohta leida kolm juubeliväljaannet: koopia H. E. Strucki 1884. aasta saksakeelsest üleskirjutusest ,,Zum
Politseidirektori asetäitja kinnitas et politseinikke pole varem vägivallasüüdistustes kahlustatud,ning iseloomustas neid tublide ja kohusetundlike töötajatena.Surmajuhtumit uurisid peksjate kolleegid. 3.2 2002 30.aprill asutati Eesti Anarhistlk partei.,mis ei judnud aga asutamisest kaugele. 3.Juulil esines Tallinnas Punks bänd "Subway Sect".25.juuli öösel ületas Subway Sect Eesti-Läti piiri. 27.juulil andis punk bänd Sex pistols Kuninganna juubelipidustuste vastase kontserdi.Johnny Rotten näitas punkaritele kõhtu ka kasutas esinemist ründavateks sõnumivõttudeks. Kristel Reinsalu Referaat 4.Eesti Punk bändid 1976 Aleksander Müller ,Irwin Art project ,Subway Sect 1979 Cheese, Pära Trust, The Rebels, Sex Telegramm 1980 Ajutine Valitsus, Generator M, Propeller, Punk T, Saudi-Aaraabia 1981 Illegaalne Büroo, Kopli Otell, Punktiir, S.V. 1982 Teine jaoskond, Uus kanalisatsioon, Veljekije Luki, Verine Pühapäev. 1986
See periood on aga üks süngeimaks etapiks. Ta sai Postimehesse saksa ja vene keelest tõlkijaks. Terve elu oli tal mure elukoha pärast. Küll kolis ta ühest kohast teise, kuid unistus tõelisest kodust oli tal lõpuni. 75. sünnipäevaks kinkis Tartu linnavalitsus talle korteri, kuid sealgi ei püsinud ta kaua. Ta oli väga tragi naine. Isegi vana ja haigena pesi ta ise pesu ja koristas, abist keeldus, sest liikuda oli ju vaja. Tema 90. Juubelipidustuste aktusel tehti teatavaks ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus Anna Haavale ENSV rahvakirjaniku aunimetuse andmise kohta. Kuid Annat piinas küsimus, et kas ta on selle üldse ära teeninud. Anna Haava ei olnud sellel aktusel, tema ei näinud seda rahvamurdu ja ei kuulnud neid inimesi, kes kõik talle austust avaldasid. Oma 93. eluaastal 1957 ta suri. Matused kujunesid rahvahulkade osavõtu poolest erakordselt suureks.
rikastas kirjaniku elukogemusi ja andis hiljem ainet mitmele mälestusraamatule. Alates 1921 aasta lõpust tegutses O. Luts vabakirjanikuna Tartus. Vabakirjanikuna Tartus... Lutsu püsivaks elupaigaks jäi pärast Esimest maailmasõda Tartu. Väheliikuvat eluviisi ja rahu armastav, lahkus ta kodust vaid selleks, et suvitada Palamusel ja Elvas. Paar korda aastas viibis ta reuma ravil Haapsalus, tegi mõned kirjanduslikud kõnereisid Eestis ja külastas oma juubelipidustuste aegu 1937. aastal Tallinna. Kirjutamisvilumus ja vestjaosavus tagasid talle elatusvõimalused. Aastas loovutas ta tavaliselt "Noor-Eesti" kirjastusele ühe kuni kahe teose käsikirja ning kirjutas ajalehtedele följetone. Apteekriamet, läbitehtud sõda ja mitmesugused eluvintsutused mõjustasid Lutsu alkoholi tarvitama. Kahjulik harjumus juurdus kirjanikus eriti Esimese maailmasõja ajast peale, põhjustades ajuti loominguliste võimete taandumist. Kui Luts 1906. aastal
aastal Tartus. Gustav Sule oli väga talendikas ning mitmekülgne. Koolipoisine püstitas ta Eesti rekordid oma vanuses nii kõrgushüppes, teivashüppes kui ka odaviskes. See üllatas paljusid, kuna Sule püstitas need rekordid kohe esimesel võistusel, enne seda oli ta vaid treeninud. 19- aastasena viskas ta oda juba üle 60 meetri ning ohustas tol hetkel kehtinud Aleksander Klumbergi Eesti rekordit 63.32. Sule läbimurre toimus 1931. aastal, kui ta jahmatas kõiki Tartus toimunud Kalevi juubelipidustuste raames, kui viskas 69.54 ning tõusis maailma hooaja edetabeli juhiks. 1932. parandas Sule oma tulemust veelgi ning püstitas uue Eesti rekordi - 69.62 Saavutused: *1934. aasta EM pronks *1938. aasta EMil 4. koht *1936. aasta olümpial 11. koht *1933. aasta ülemaailmsetel üliõpilasmängudel hõbe *1935. aasta ülemaailmsetel üliõpilasmängudel pronks *20 juunil 1938 viskas Kadrioru staadionil oda 75.93 selle hetke maailma kõigi aegade teine tulemus
lõpuni osakonnajuhatajaks. Samal ajal tutvus Luts Holopovitsi politseipristavi tütre Valentina Krivitskajaga, kes töötas Vitebski raudteevalitsuses. Lutsu püsivaks 4 elupaigaks jäi pärast Esimest maailmasõda Tartu. Väheliikuvat eluviisi ja rahu armastav, lahkus ta kodust vaid selleks, et suvitada Palamusel ja Elvas. Paar korda aastas viibis ta reuma ravil Haapsalus, tegi mõned kirjanduslikud kõnereisid Eestis ja külastas oma juubelipidustuste aegu 1937. aastal Tallinna. Viimati külastas kirjamees oma armsat koolimaja 1952. aasta suvel ja pisarsilmi jätnud selle kohaga hüvasti. Palamuse kuulsaks kirjutanud Oskar Luts suri 23. märtsil 1953 Tartus, maeti Ropka- Tamme kalmistule, kuhu talle püstitati monument (autorid M. Saks ja E. Taniloo). Rahvakirjaniku kodus Tartus Riia tänavas avati 1946. aastal majamuuseum. 24.märtsil 1966 tähistati kirjaniku sünnikoht mälestuskiviga, mille ümber istutati puud. 5.
Põhiliselt räägivad need tema loomingust ja muusikast ning auhindadest mida ta on saavutanud. Näiteks on ta esimese eestlasena pälvinud Ameerika Kunstide Akadeemia auliikme nimetuse jpm. Arvo Pärdile on pühendatud ka palju üritusi ning festivalegi. Näiteks korraldati 21.augustist kuni 11. Septembrini 1995. Aastal temanimeline muusikafestival ning samalaadne festival korraldati ka 2005.Aastal Arvo Pärdi 70. Juubeliks.[LISA] Lisaks korraldati ka festival ainult Rakveres.[LISA2] Juubelipidustuste ajal kajastasid ka mitmed ajalehed Arvot ning trükiti isegi eriväljaandeid. Juubeli auks korraldas 2005. Aasta septembris ,,Klassikaraadio" saatesarja ,,Arvo Pärdi kuu".[10][LISA3] Nendes anti ülevaade helilooja elust ja loomingust. Näiteks ilmus 17. Septembril 2005. Aastal ,,Postimees Extra" kus oli artikkel: "Rakvere poiss, maailma helilooja," Selles räägiti kuidas Arvo Pärt on mõjutanud nii Eestit kui ka tervet maailma. Arvost on artikkleid ka muudes väljaannete
annaabi.ee 
