ning oldi sunnitud põllutöö asemel elatist teenima kaubanduse ja mereröövi teel. Nii kujunesid välja ka viikingite salgad.Peamiselt tegelesid loomakasvanduse ja kalandusega. Viikingite kultuuri alla kuulub näiteks nende kiri, mida kasutati tähtede asemel e. Ruune. Nad ise uskusid,et ruunides peitub üleloomulik sõnum. Igapäevased ruunid raiuti kivisse,rauda või puusse, samas ka pronksi ja hõbedasse. Nende jaoks mängis olulist rolli jutuvestmine, laulmine ja jutustamine vägilastest. Sellepärast julgen väita, et ka viikingitel oli oma kultuur. Viikingid nägid välja üldiselt pesemata ja rääbakad.Pikkuselt pikad ja mehed kandsid habet, mida kammiti ja pügati, kamm pandi neile isegi hauda kaasa. Viikingite vastu võideldi- linnadesse rajati kaitseehitisi, kasutati ratsaväge, mis võimaldas kiirelt olukordadele reageerida, võeti kasutusele ka jalused. Rünnati eeskätt paiku, kust võis kerget saaki loota st
· Pidasid kitsi, veiseid, lambaid, kalu jne. · Magati puuvoodites, tarbeesemeid hoiti kirstudes · Naised tegid süüa, ketrasid lõnga, hoolitsesid majapidamise eest ja valmistasid riideid, olid mehe vara kaasomanikud · Piltidel viikingite ehted ja kamm Viikingite kirjandus · Kasutasid ruunikirja · Ruunid raiuti rauda, puusse või kivisse, mõnikord ka pronksi ja hõbedasse. · Tähtsal kohal olid jutuvestmine, laulmine ja luuletamine. · Skaldid kandsid ette värsse ja jutustasid lugusid vägilastest ja jumalatest, mis hiljem pandi ka saagadena kirja. · Pildil ruunikivi Viikingite usk · Ideaalne surm oli lahingus, sest ainult siis sai paradiisi nimega Valhalla. · Tähtsamad jumalad olid lahingu ja surma jumal Odin ning taevajumal Thor.
Viikingi naised tegid süüa, ketrasid lõnga, hoolitsesid majapidamise eest ja valmistasid riideid. Nad olid oma mehe vara kaasomanikud ja võisid omada maavaldusi. Viikingid kasutasid tähtede asemel ruune. Nad uskusid, et ruunides peitub mingi maagiline või isegi üleloomulik sõnum. Igapäevased ruunid raiuti rauda, puusse või kivisse. On aga teada, et ruune on raiutud ka pronksi ja hõbedasse. Viikingite jaoks oli väga tähtis ka jutuvestmine, laulmine ja luuletamine. Skaldid (poeedid) kandsid ette värsse ja jutustasid lugusid vägilastest ja jumalatest. Hiljem pandi nende lood kirja ja tänapäeval tuntakse neid saagadena. Viikingid uskusid, et on olemas paradiis nimega Valhalla. Sinna tahtis saada iga viikingi sõjamees. See käis nii, et iga mees, kes suri lahingus, sai sinna. Neid mehi peeti kangelasteks ja neid, kes ei surnud nii, peeti hädavaresteks. Nad uskusid, et on olemas lahingu ja surma jumal Odin ja taevajumal Thor
majapidamise eest ja valmistasid riideid. Nad olid oma mehe vara Joonis 3Kodu kaasomanikud ja võisid omada maavaldusi. 2.1 Viikingite kirjandus Viikingid kasutasid tähtede asemel ruune. Nad uskusid, et ruunides peitub mingi maagiline või isegi üleloomulik sõnum. Igapäevased ruunid raiuti rauda, puuse või kivisse. On aga teada, et ruune on raiutud ka pronksi ja hõbedasse. Viikingite jaoks oli väga tähtis ka jutuvestmine, laulmine ja luuletamine. Skaldid (poeedid) kandsid ette värsse ja jutustasid lugusid vägilastest ja jumalatest. Hiljem pandi nende lood kirja ja tänapäeval tuntakse neid saagadena. 6 Spikrivabrik Savi 10.a klass 2.2Viikingite usk
Nad olid oma mehe vara kaasomanikud ja võisid omada maavaldusi. 6 Viikingite kirjandus Viikingid kasutasid tähtede asemel ruune. Nad uskusid, et ruunides peitub mingi maagiline või isegi üleloomulik sõnum. Igapäevased ruunid raiuti rauda, puuse või kivisse. On aga teada, et ruune on raiutud ka pronksi ja hõbedasse. Viikingite jaoks oli väga tähtis ka jutuvestmine, laulmine ja luuletamine. Skaldid (poeedid) kandsid ette värsse ja jutustasid lugusid vägilastest ja jumalatest. Hiljem pandi nende lood kirja ja tänapäeval tuntakse neid saagadena. Viikingite usk Viikingid uskusid, et on olemas paradiis nimega Valhalla. Sinna tahtis saada iga viikingi sõjamees. See käis nii, et iga mees, kes suri lahingus, sai sinna. Neid mehi peeti kangelasteks ja neid, kes ei surnud nii, peeti hädavaresteks. Nad uskusid, et on
Viikingi naised tegid süüa, ketrasid lõnga, hoolitsesid majapidamise eest ja valmistasid riideid. Nad olid oma mehe vara kaasomanikud ja võisid omada maavaldusi. Viikingite kiri Viikingid kasutasid tähtede asemel ruune. Nad uskusid, et ruunides peitub mingi maagiline või isegi üleloomulik sõnum. Igapäevased ruunid raiuti rauda, puusse või kivisse. On aga teada, et ruune on raiutud ka pronksi ja hõbedasse. Viikingite jaoks oli väga tähtis ka jutuvestmine, laulmine ja luuletamine. Skaldid (poeedid) kandsid ette värsse ja jutustasid lugusid vägilastest ja jumalatest. Hiljem pandi nende lood kirja ja tänapäeval tuntakse neid saagadena. Viikingite välimus Viikingid olid pikka kasvu. Mehed kandsid habet, mida pügati ja kammiti, kamm pandi isegi hauda kaasa. Nende eluiga ei olnud pikk ja välja nägid nad ka pesemata ja räpased. Kuid kõik need oletused ei saa olla väga täpsed. Viikingite kodu Viikingid elasid pikkmajades
küllalt terava poliitilise alltekstiga jm (Vahtre 2000). 13 8. RAHVALUULE On arvatud, et pärast II maailmasõda on pärimust kõige enam mõjutanud aja faktor, industriaalse ühiskonna suurenenud rikkus ning avatud ühiskondade tolerantsus. Kogukonnakeskse eluviisi hääbumisega kadusid kõigepealt aega ja intensiivsemat suhtlemist nõudvad folkloorsed traditsioonid, näiteks jutuvestmine, laul, ringmängud jms. Üsna iseloomulik on see, mis juhtus rahvaluule lühivormidega. Sotsiaalsete ning majanduslike olude muutudes, samuti etnograafiliste lahendiobjektide kadudes kadusid nii pärismõistatus kui ka põhiliselt talupojaühiskonna moraali- ja väärtushinnanguid edasi andvad vanasõnad. Talupojaühiskonna muinasjutud ja muistendid said uutes oludes tähenduse ajaloolist, pedagoogilist ja esteetilist õpetust jagava lugemisvarana (Viires 1998).
pikuti, laiuti kui sügavuti, paikade ja eluviiside mitmekesisuse poolest justkui võrreldav tegeliku inimeste planeediga. Kõikide probleemide hõlbus lahenemine meenutab utoopiamaailma. (Müürsepp 2005: 44). Sauteri teosed ,,Laste raamat" (2004) ja ,,Laiskade laste raamat" (2006) avardavad mõneti lastekirjanduse piire. Lapsed, kes seal räägivad, on enneolematud ja värsked, nagu seda on iga uus laps. Need jutukogud kuuluvad traditsiooni, mille kandev idee on jutuvestmine, st raamatus on keegi, kes oma kuulajaile kõneleb või kus lapsed oma lugusid räägivad. (Müürsepp 2005c: 15). N-ö lapsesuu-lugude kirjapanekul on vaid see oht, et kuna igale lapsele on oma fantaasiamaailm kõige armsam, võib teise laste fantaasiamängude kirjeldus neist mööda minna. (Müürsepp, Väljataga 1995: 85). Kõigi niisuguste kogu-perega-lastele kirjutatud raamatute ja laste endi loomingu kohta
tähistamisel, nn. tutipäeva puhul.) Perenaine ei jätnud päevakangelast meeleheast ilma. Karjane sai keedetud muna ja kakukese või karaski. Talve jooksul maja ümbrusse kogunenud praht, aga ka jõuluajaks tuppa toodud jõuluõled toodi taimelava peale ja süüdati põlema, et kasvaksid ilusad kapsataimed. Kuigi jõudsid kätte ajad, mil maagiasse enam ei usutud, jäi tuletegemise komme püsima. Siia juurde kuulub mõnus jutuvestmine orgi otsas lihapalade küpsetamisega. Väljaspool kodu kujunes jürituli külanoorte kokkukutsujaks ja tutvumisõhtuks. Suveks, tööajaga jüripäevast mihklipäevani, tuli peredesse uut tööjõudu sulaseid ja tüdrukuid, karjapoisse ja -plikasid. Jürituld tehakse ka Jüriöö ülestõusu (1343. a.) mälestuseks, samuti korraldatakse öiseid orienteerumisi, jüriöö jooks toimub tõrvikute või taskulampide valgel.
annaabi.ee 
