põhimõttel. Hääbusid lühiproosa zanrid. Rohkem kirjutati jutustusi. 50-date aastate algul ilmus proosasse uus zanr, olu kirjeldus. See pidi sotsialistliku realismi viima täiuseni ja kujutama elu dokumentaalses laadis. Vastukaaluks proosale tõusis esile näitekirjandus. Näidendeid kirjutasid varem romaane kirjutanud kirjanikud (August Jakobson). Hakkas hääbuma komöödia, asemele tuli lääne impearilismi ründav satiiriline draama. Näidendid muutusid jutustavateks. Põhiteemad. Põhiteemad draamal ja proosal olid üsna sarnased. Teos pidi olema päevakohane, pidi kajastama lähiminevikku või kaasaega. Teemad olid: 1) sõjasündmused ja Saksa okupatsioon Eestis, 2) kolhooside rajamine, 3) läänemaailma pahelisus. 50-date aastate algupoole saabusid veidigi vabamad olud. Sotsialistliku realismi meetodiga määratud piire hakati laiemaks nihutama. Sel ajal hakkas proosat kirjutama Juhan Smuul
Hääbusid lühiproosa zanrid. Rohkem kirjutati jutustusi. 50-date aastate algul ilmus proosasse uus zanr, olu kirjeldus. See pidi sotsialistliku realismi viima täiuseni ja kujutama elu dokumentaalses laadis. Vastukaaluks proosale tõusis esile näitekirjandus. Näidendeid kirjutasid varem romaane kirjutanud kirjanikud (August Jakobson). Hakkas hääbuma komöödia, asemele tuli lääne impearilismi ründav satiiriline draama. Näidendid muutusid jutustavateks. Põhiteemad. Põhiteemad draamal ja proosal olid üsna sarnased. Teos pidi olema päevakohane, pidi kajastama lähiminevikku või kaasaega. Teemad olid: 1) sõjasündmused ja Saksa okupatsioon Eestis, 2) kolhooside rajamine, 3) läänemaailma pahelisus. 50-date aastate algupoole saabusid veidigi vabamad olud. Sotsialistliku realismi meetodiga määratud piire hakati laiemaks nihutama. Sel ajal hakkas proosat kirjutama Juhan Smuul. Tähelepanu äratas Smuuli novellikogu "Kirjad Sõgedate
pealausele ja sõnum ise on esitatud subjektilise et-kõrvallausega, mis esitatakse teemana ehk varem tuntuna. Võib ka sõnumiallika fookusesse tõsta ja sõnumi sisu sekundaarsena teatada. Kõigepealt tuleb leida teksti eesmärk, siis alles struktuur. Eesmärk määrab struktuuri. Räägitakse 3 struktuurist: kirjeldav, jutustav, arutlev. Tekstitüübid ja nende keelelised tunnused Tekstitüübid on universaalsed. Tekstid jagunevad kirjeldavateks, jutustavateks, arutlevateks kõikides keeltes ega sõltu ühiskonna omapäradest. Kultuur ja harjumused ei räägi kaasa. Keelelised põhitegevused on universaalsed: sündmuste kirjeldamine, neist jutustamine ja arvamuse väljendamine kõikjal sama. - Deskriptiivse teksti keelelised tunnused: 1) Konkreetsed (olema, seisma, paiknema, asuma, paistma) või abstraktsed seisundiverbid (tähendama, väljendama, sisaldama, koosnema, osutama, seisnema) 2) Põhiliselt olevikus või lihtminevikus
mõjutusi, milles nähakse tänase Euroopa identiteedi ajaloolisi märke. 2. Allikad ja arhiivid. Põhilised allikapublikatsioonid: Allikate tõus toimus umbes aastal 1500, kui allikaid oli olemas rohkem kui varem. Peale kirjalike allikate on olulised ka mitte kirjalikud allikad: kunst, mündid (Näitavad midagi majanduse kohta, millega tegelevad numismaatikud), mütoloogia, arheoloogilised leiud. Allikad võib jagada kroonikateks, jutustavateks tekstideks, dokumentideks (ürikud, kirjavahetus, arveraamatud, linnaraamatud, kaupmeeste äriraamatud, majandusdokumendid). Dokumendid - Loodud õigusliku või praktilisel eesmärgil. Põhiline osa arhiiviallikatest on kaduma läinud, ordumeistril ja piiskopitel oli olemas omad arhiivid, kuid nendes on säilinud vaid pisikesed ja juhuslikud osad. Orduarhiiv läks Gotthard von Kettleri kätte. Kui rootslased vallutasid alad siis viisid arhiivi endaga kaasa
surnu juurde juba enne matuseid. Peieid peeti esmalt haual, et tähistada surnu siirdumist teise ilma, ja selles osales surnu hing. Matusesööming jätkus lahkunu kodus ning oli küllaltki kauakestev ja suurejooneline Rahvakalender.Tähtpäevad Enne ristiusku ja kalendrikuupäevi Mõeldes end ajas tahapoole, võime kujutada, kuidas ennemuiste mõne praegu tuhandeaastaseks peetava tamme ümber kogunes inimeste rühm, nagu on tänapäeva ekskursioonid. Sellisteks minevikust jutustavateks puudeks võiks olla Pühajärve sõjatamm, Rannamõisa tamm Kodavere- Mustvee maantee ääres, Tamme-Lauri tamm Urvastes ja paljud teised. Ettekujutust muistsetest rahvakogunemistest pühades hiites aitavad saada kirjapanekud märksa hilisematest aastasadadest. Koguneti kokkulepitud ajal ühise palvuse pidamiseks, pöörduti abiandjate poole loitsusõnadega, sest oli tarvis, et vihm ega rahe ei rikuks põldu, et kari kosuks ja
annaabi.ee 
