emaks on efedriin. Amfetamiin, efedriini sünteetiline analoog, mis tungib oma eelkäijast oluliselt paremini ajju, loodi haiguste ravimiseks. Toodi ravimiturule 1932.aastal bronhelaiendava astmarohuna. Amfetamiinitablette müüdi ka kehakaalu andada soovijatele. Amfetamiini peamisteks toimeilminguteks on tung ja tahtmine liikuda ja midagi teha, eufooria ja erutatus. Suukaudne manustamine, imendub seedekulglast kiiresti ja küllaldaselt. Suurendab enesekindlust, aktiivsust ja jutukust ning tugevdab sugutungi. Suuremad annused muudavad käitumise stereotüüpseks, ühtesid ja samu, sageli mõttetuid liigutusi korratakse püsivalt. Mitte ükski uimasti ei lisa ajule midagi, milleks seal loomulikke võimeid peidus ei ole. Amfetamiin aitab kiiremini ja täpsemalt sooritada jõukohaseid asju, nii et ennast ise tagant sundima ei pea. Amf.ergutab üle taluvuspiiri, nii et järgneb põhjalik väsimus. Ülikiire ravimtaluvuse suurenemine
närvisüsteemi. Olenemata uimasti manustamise viisist, jõuab uimasti varem või hiljem ajju. Uimastid: *Alkohol *Nikotiin *Kofeiin *Amfetamiin *Kokaiin *Heroiin Uimastit tarbides annab inimene käest võime kontrollida seda, mis temaga juhtub. *Hallutsinogeenid LSD Muudavad ümbritseva taju ning põhjustavad nägemis-, puute- ja haistmismeelepetteid *Stimulandid nikotiin, kofeiin, amfetamiin Mõjuvad üldiselt ergutavalt, suurendades jutukust ja liikumistahet *Depressandid alkohol, heroiin Pidurdavad närvisüsteemi aktiivsust 2) Stressiga toimetulek See kuidas inimene stressiga toime tuleb, oleneb eelkõige temast endast ning tulemus võib inimese jaoks olla kas positiivne või negatiivne. Stressiga toimetulek: *Stressori kõrvaldamine nt kui sul on raske hommikul ärgata ja voodist püsti saada, siis mine õhtul varem magama või leia keegi, kes sind varem üles ajaks.
löövad kõige sagedamini läbi. Nad oskavad küsimustele vastata, vaadates küsijale silma ja jäädes tasakaalukaks ka kuitahes intrigeeriva küsimuse peale. Nad ei räägi küsitlejat surnuks vaid jagab vajalikke fakte. Nad on ise huvitatud ettevõttest ning taotletavast tööst, ning tahavad selle kohta rohkem teada. Kogu olek on loomulik ja huvitatud. Niisiis tuleks töövestlusele minnes ohjeldada oma jutukust ning jagu saada vaikimissoovist. Parim oleks jälgida kuldreegleid, mis kehtivad eelkõige kehakeele kohta ning on esimesel neljal sekundil äärmiselt olulised: Hoida silmsidet Naeratada Kasutada normaalset käesurvet (mitte lodev, mitte pigistav) 5 Sirge kehahoiak Kasutada rahulikku, tasakaalukat häält
Tulemustest võib järeldada, et paljud ei tunne end klassikaaslaste seas hästi, kuigi neil on 15 enda arvates palju häid sõpru ja kaaslasi. Võib-olla kardavad nad erineda oma klassikaaslastest, ei arenda oma võimeid teadlikult, et vältida kaaslaste tõrjuvat hoiakut. Andekad lapsed on hinnangu järgi rõõmsameelsed (88%), enesele lootvad ja õnnelikud (82%). Nad hindasid enda juures kõrgelt ka seltsivust, jutukust, iseseisvust, julgust. Negatiivsetest omadustest võib märkida hoolimatust ja kinnisust (24%), mõtlematust (19%), ka riiakust, lohakust (18%). Poisid olid oma hinnangutes tüdrukutest kriitilisemad. Tüdrukud pidasid ennast hoolsamateks, tasakaalukamateks, rõõmsamateks, kohusetundlikemaks. Poisid aga järelemõtlikemaks ja võimuahnemaks. Analüüsides õpetajate ja lapsevanemate hinnanguid õpilaste isiksuseomadustele, selgus, et
metüülfenidaat jms ained. Need ained hoiavad inimese ärkvel ja mõjuvad üldergutavalt. Meelerksus, vähene unevajadus, väike söögiisu, kõrgendatud meeleolu jne. Kahjustused: südameinfarkt,ajuverejooksud ja krambid, kõhnumine, hammaste lagunemine, eriti agressiivne käitumine, emotsionaalne tasakaalutus ja impulsiivne käitumine, meeltesagedus ja mõnikord jäitusmõtted Enamlevinud narkootikumid: Kanep- väikese koguse manustamine põhjustab põhjuseta õnnetunnet ja naeruhoogusid, jutukust ja elavat käitumist, kõrgenenud enesehinnangut, unehäireid, õpi- ja keskendumisraskusi, aeglaseid reflekse, koordinatsioonihäireid. Tugevas kanepijoobes võib väärastuda nägemiskujutis, moonduda tegelikkuse tajumine, ilmneda irratsionaalne käitumine, aeg-ajalt võivad tekkida jälitusmõtted, rahutus ja äng, langeda psühhoosiseisundisse, mis võib olla akuutne ehk mööduv või, siis pikaajalie ehk krooniline