kuidas inimene oma elu jooksul areneb, õpib oma vigadest ning lõpuks vastavalt ka muutub. Kogu loetud kirjandus tuleb põhjalikult läbi mõelda ja vajalik omaks võtta. Kunst muudab inimese ellusuhtumist. Loetud teosed toovad näiteid ja õpetavad mõistma erinevaid inimesi ning situatsioone. Tegemist ei pea olema alati 500-leheküljeliste raamatutega, mis räägivad elu kõikidest nüanssidest ja väärtustest, piisab ka lühikestest artiklitest või jutukestest. M. Heinsaar on sulest välja kirjutanud artikli "Mis on elu mõte?", mis õpetab inimestele varuma rohkem aega ümbritseva nautimiseks. Samuti on hea tükiga hakkama saanud ka A. Nigov. Tema lühijutt "Harjutused" räägib inimese suutlikkusest oma elu elada, aga mitte seda samal ajal mõista. Eluga pahuksisse sattudes tuleks tõsiselt mõelda kirjanduse abile. Raamatuid, mis räägivad konkreetselt õigesti elamisest võib olla küll raske mõista, aga need on väga kasulikud.
ma sain aru, et ta tunneb ennast mugavamalt kellegi teise kehastuses. Ta ei suuda lavalaudadel olla tema ise. Nukk etendas Müürisepa ego ja näitleja üritas temast pääseda, aga ei suutnud. „Sina oled lennuk, aga sinu ego on piloot“- oli üks parimaid lauseid etenduses. Mul on kahju, et näitemängul oli väga vähe pealtvaatajaid. Mulle monoetendus meeldis, kuigi minu ootused olid väheke kõrgemad. Etendus koosnes paljudest lühikestest jutukestest, mis olid omavahel seotud. Kahju oli sellest, et näidend oli lühike. Mart Müürisepp oleks võinud rohkem näidata enda võimeid nukuteatri näitlejana, aga ta suutis endaga täita terve suure lava ja hoidis tähelepanu endal. Pille Ülem, 10.C klass Kokkuvõtteks võib öelda, et Mart ja monoetendus ei sobi minu arvates omavahel kokku. Soovitan tal jääda
autoriteetidele, ei lähe kaasa enamusega, on individualistlikud, ei võta kriitikata seisukohti omaks, võtavad hea meelega vastutuse endale, otsivad kaaslasi omasuguste seast, kuigi suhtlevad meeleldi ka teistega, oskavad asju näha teiste seisukohast. ANDEKUSE LIIGID Keeleliselt andekas laps koogab ja laliseb teistest rohkem, on tähelepanelikum, tunnetab rütmi. Ütleb esimesi sõnu ja kahesõnalisi lauseid eakaaslastest varem. On jutukam, huvitub raamatutest ja jutukestest. Loogiline -matemaatiline andekus ilmneb huvi arvude ja loendamise vastu. On hea keskendumisvõime, suurepärane mälu, tähelepanuvõime ja ruumitaju. Üsna varakult hakkavad nad esemeid kokku lugema, peagi ka liitma ja lahutama. Muusikaliselt andekas laps tunneb varakult huvi muusika vastu. Sageli ilmneb see kõigist annetest varem: juba imikuna on ta altim omandama muusikalisi helisid kui kõnet
suhtlevad meeleldi ka teistega, oskavad asju näha teiste seisukohast. Unt, I. (2005). Andekas laps. Tallinn: Koolibri 5 3. Kuidas lapses andekust ära tunda? Eriandekuse iseloomulikud tunnused varajases eas Gardneri järgi: Keeleliselt andekas laps koogab ja laliseb teistest rohkem, on tähelepanelikum, tunnetab rütmi. Ütleb esimesi sõnu ja kahesõnalisi lauseid eakaaslastest varem. On jutukam, huvitub raamatutest ja jutukestest. Loogilis-matemaatiline andekus ilmneb huvis arvude ja loendamise vastu. Neil lastel on hea keskendumisvõime, suurepärane mälu, tähelepanuvõime ja ruumitaju. Nad taotlevad kõiges süsteemi ja korda. Üsna varakult hakkavad nad esemeid kokku lugema, peagi ka liitma ja lahutama. Rääkima hakkavad üsna vara, nagu ka keeleliselt andekad lapsed. Matemaatilisel andekusel on täheldatud tihedat seost musikaalsuse, samuti proportsioonitunnetuse ja perioodilisusetajuga
Fr. G. Arvelius – „Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat“ (1782), käsitletud jutukirjanduse kontekstis, peetud õpperaamatuks ning üheks meie varasemaks lasteraamatuks. Arveliuse juturaamatu eeskujuks on olnud Rochow’ „Kinderfreund“. „Jutu ja õpetuseraamat“ sisaldab 80 juttu ja luuletust. Jutukeste ning värsside teema on mitmekesine ja neis käsitletakse kogu talupoja ringi. Osa jutukestest otse lastele määratud (nt „Hea Laps“, „Waene Lapsehoidja“, „Wallel on lühhikessed jallad“ jt). Neis püütakse eluliste hoiatavate eeskujude kaudu manitseda lapsi ja noori mõistlikkusele, headusele, aususele, karskusele, kuid ka jumalakartlikkusele ning alandlikkusele mõisavanemate ees. Otto Wilhelm Masing – „ABD ehk Luggemise-Ramat Lastele kes tahavad luggema öppida“ (1795). Pakkus aabitsas esmakordselt ilmalikke, lapsele eakohaseid lugemispalu,
Näeme ka seda, et pikad lood on väga tihti kokku pandud lühikestest lugudest. "Karge meri" - loodusromantika karmimaid pooli, asetub 30ndate rannakirjanduse konteksti "Toomas Nipernaadi" hakkab rööbituma Ekke Moori romaaniga ja on isegi retseptsioonis hiljem näha eelistamist. EM puhul on Peer GYndilik eksistentsiaalne rännak rohkem välja joonistunud. Ideaalne Gailit võiks olla romantiline, kõrgstiilne autor. Ta ei ole mingi rahvalik romantika, mis kasvab välja eidekese jutukestest. Kõrgstiilne novellromaan, kus rändaja liigub ringi looduses, ideaaltekstis tehakse nalja, esitatakse mõtteid elureaalsuse ja poeetilise reaalsuse asjus ja kokkupõrkes. Kui ideaalsetest tükkidest teose kokku paneme, saame "Toomas Nipernaadi". 1922 Eesti Kirjanikkude Liit (esimene esimees Tuglas) 1923 Looming (peatoimetajad aastatel 1923-40 Tuglas, Kärner, Semper) 1925 Kultuurikapitali seadus 1927 algavad Looduse romaanivõistlused 1935 Raamatuaasta 1937-40 Varamu
annaabi.ee 
