sotsiaalset võrdsust ja vendlust, püüdsid hävitada vanad kombed. o Mõju: ehitati palvemajad, hävitasid vanu ohvrikohti, ehteid ja uhkusasju, suleti kõrtsid. o Huvigrupp: talurahvas. Ratsionalism o Eesmärk: rahva harimine ja valgustamine, kritiseeriti ühiskonna sotsiaalset korraldust. o Mõju: jutlustel pakuti tarku nõuandeid ja uusi teadmisi, see tähendab, et rahvast hariti o Huvigrupp: talurahvas 12. Rahvaharidus (Eisen ja Hupen) Tingimused olid halvad, õpetajate puudus, puudusid hooned, õppematerjalid. 1765.a Liivimaa maapäev võttis vastu otsuse, mis nägi ette, et kool tuli rajada igasse suuremasse mõisasse (enne oli igas kihelkonnas).
· Pakkus eneseteostus ja kaasarääkimise võimalusi · Aitas tugevasti kaasa eestlaste ristiusustamise lõpuleviimisel · Andis indu kirjutamisoskuse omandamiseks · Andsid tõuke koorilaulu ja puhkpillimuusika levikule Ratsionalism levis 18. sajandi teisel poolel tänu valgustusideede levikule. Iseloomulik oli .. 1. Ratsionalistid püüdsid talurahvast valgustada, nt. toetati rahvahariduse edendamist ja jutlustel jagati talupoegadele kasulikke teadmisi 2. Kõigis hädades pole süüdi talupoegade kõlblusetus vaid pärisorjuslik kord 3. Suhtumine jumalasse oli deistlik - jumal on küll maailma loonud, kuid selle arengusse vahele ei sekku 8. Tuntumad ratsionalistid G.E.von Schwarzenberg ja A.W.Hupel ning nende tegevus. J. G. Eisen · oli Torma pastor ning töötas välja mitmeid agraarprojekte · kavandades saksa talupoegade koloniseerimist Baltikumi
Määrati kindlaks kodukari piirid. 6. Valgustus. A.W.Hupel. P.E.Wilde. 18.sajand oli tuntud kui valgustussajand, sest selle aja mõtlejad rõhutasid mõistuse, hariduse ja teadmiste tähtsust ning astusid välja pärisorjuse vastu. Eesti- ja Liivimaal hakkasid esimesena nõudma talupoegade olukorra parandamist balti-saksa haritlased. Nad püüdsid tegeleda talurahva valgustamisega (nt toetati rahvahariduse edendamist; jutlustel anti talupoegadele kasulikke näpunäiteid) Üheks kuulsamaks valgustajaks oli August Wilhelm Hupel (1737-1819): 1. Andis välja saksakeelse kogumiku „Topograafilisi teateid Eesti- ja Liivimaast“, kus oli juttu siinsest haldusest, rahvastikust, kommetest, faunast, floorast. 2. Koos Põltsamaa arsti Peter Ernst Wilde’ga andis Põltsamaal välja esimest eestikeelset ajalehte „Lühhike öppetus“. 3
". Calvin kirjutas ka palju poleemilisi traktaate, milledest mitmed olid suunatud anabaptistide vastu. Vastu oma tahtmist oli Calvin sunnitud pruukima sulge ka luterlaste vastu - kaks luterlikku pastorit Westphal ja Hesshusius, ründasid tema õpetust armulaua kohta ning Calvin pidi vastama. Üldiselt aga pidas Calvin ennast Martin Lutheri jüngriks. Calvin kirjutas kommentaare mitmete Piibli raamatute kohta. Kommentaarid põhinesid tihtipeale tema jutlustel või loengutel. Calvini kommentaarid on äärmiselt väheste enne 19. sajandit kirjutatud kommentaaride hulgas, mis omavad tänaseni väärtust teksti mõtte selgitamise seisukohast (erinevalt teistest, mida loetakse pigem vaimuliku ülesehitamise otstarbel kui piibliteksti mõistmiseks). Calvini tuntuim teos on "Ristiusu õpetus", mis ilmus juba Calvini eluajal nelja olulise väljaandena. Esimene oli taskuraamatu formaadis ja ilmus 1536, sisaldades 6 peatükki, millest
20 Villem Reiman. Eesti ajalugu. Tartu 2014, 122. 21 Voldemar Ilja. Vennastekoguduse (herrnhutluse) ajalugu Eestimaal. Helsinki 1995, 41. 22 P. Neustupny, Hernhuutliku vennastekoguduse, 2. baseeruvat seisuste võrdsustamist oli vennastekogudustes kultiveeritud juba alates Zinzendorfi aegadest.23 Tänu eelpool mainitule õnnestus hernhuutlastel kirik ja jumalasõna rahvale lähemale tuua, kui muidu oli keeruline talupoegi jumalateenistustele meelitada, siis hernhuutlaste jutlustel ja palvetundides olid väga populaarsed ja rahvas osales neis meelsasti. Näiteks Saaremaal kujunesid Upa Jürgeni, tema naise Triinu ning kohaliku Tuulesalu Krõõda jutlused nii populaarseks, et polnud enam ruumi, kuhu kõik huvilised mahuksid ja seetõttu olid nad sunnitud kogunemisi pidama küla karjamaal. Hernhuutlased suutsid siinsesse rahvasse süstida ka kristlikku vagadust, mis väljendus näiteks selles, et kõrtsid olid tühjaks jäänud, pulmad ja
hulgas ära toodud Lange, Hasse ja Marsowi 13 punktiline ettepanek Tallinna kirikuelu uuendamiseks, pärit tõenäoliselt ajavahemikust 13.18. september 1524. Ettepanekud hõlmasid järgmisi teemasid: valida evangeelne ülempastor, luua kogudusekirikute juurde vaeste ühislaegas, tuleb lõpetada katoliku vaimulikele tasu maksmine, tuleb trahvida prostituute, keelata dominiiklastele jutlustamine ja ning keelata inimestel Toompeal peetavatel katoliiklikel jutlustel käimine. 19. septembril 1524 kogunesidki raad ja gildide esindajad raekotta, et valida evangeelne ülempastor, kelleks sai Lange. Otsustati, et kogudusekirikute juurde tuleb ka valida evangeelsed vaimulikud, kes lisaks muudele ülesannetele korraldaks vaeste ja haigete eest hoolitsemist ning valiti ühislaeka eestseisjad. (Kala 2007: 13-17.) 1525. aastal teeb Lange Tallinna raele veel rida ettepanekuid kirikuelu ümberkorraldamiseks
annaabi.ee 
