Ristiusk ja kirik. · Usutõe peamine allikas keskajal oli Piibel, aga ka vanaaja kirikuisade teosed. · Keskaegse ettekujutuse kohaselt troonib Jumal oma saadikutest ehk inglitest ümbritsetuna taevasel aujärjel. Üks inglitest Lucifer oli oma ülbuses koos mõne kaaslasega Jumala vastu mässu tõstnud ja seetõttu taevast alla heidetud. Temast sai allilma, s.o põrgu peremees saatan ja tema kaaslastest deemonid. Kõigele vaatamata on saatan siiski Jumala looming ja seetõttu pole Jumalaga võrdväärne. · Saatan kiusas juba esimesi inimesi, Adamat ja Eevat. Ta keelas õunte noppimise ära. Karistuseks aeti nad paradiisist välja. Siit sai alguse inimkonnal lausuv pärispatt- kurjus, mille saatan oli inimestesse sisendanud. · Jumal kui Isa, Kristus kui tema Poeg ja neid ühendav Püha Vaim moodustavad kokku Püha Kolmainsuse. · Sakramendid on kiriku õnnistavad toimingud. Ristimine...
hairdusele frantsisklased - 1223 Franciscus Assisist Laiemalt liivimaal alles 15. saj lõpp tartu, rakvere, viljandi vaeste ja viletsate eest hoolitsemine liikusid ringi sarnased põhimõtted dominiiklastega naisklooster - hoolekanne püha birgitta ordu 15. saj täitsid hooldusasutuse funktsiooni püha birgitta ordu klooster rajati tallinna kaupmeeste eestvõttel koos nii mehed kui naised jutlustajavennad ja vähemade vennad (minoriidid) domingo guzman legendid: dominicanus vs domini canis assisi franciscuse stigmad (J. Kristuse haavad) rikka kaupmehe poeg maarahva usk sünkretism põimusid mitmed religioonid (talupoegade usk) keelebarjääri tõttu ei saanud aru ladina keelest jne tõnn ja tõnnivakk vakku puistati vilja, et tooks vastavat õnne külakatoliiklus
asju ajamas. Kirikukogu -tähtsamate küsimuste arutamiseks eri maade kõrgvaimulike ühendus. Bulla paavsti ametlikud seisukohavõtud. Kümnis kiriku ülalpidamiseks kirikumaks, üks kümnendik maksja sissetulekust. Vaimulikud ordud. Benediktlased (6.saj-Püha Benedictuse reeglid) ja tsistertslased (11.saj-Citeaux' klooster, Prantsusmaa) olid paiksed ordud. Frantsisklased (13.saj-Franciscus Assis P-Itaaliast) -hallid vennad/kerjusmungad ja dominiiklased (munk Dominicus, jutlustajavennad). Abt-suuremates kloostrites lisaks ka prior (abiline, ld k esimene). Abbas-isa. Kerjusmunkade kloostriülemat nimet. ainult prioriks. Pühakute kultus. Pühakutel oli vaga elu, jõud kannatusteks ja märtrisurmaks, nad kaitsesid surelikke. Varakristlikud märtrid (apostlid Peetrus ja Paulus), kiriku juhtkujud (püha Benedictus ja paavst Gregorius Suur), jutlustajad (keiser Constantinus). Kristuse ema neitsi Maarja e Jumalaema. Pühakuteks kuulutamine e kanoniseerimine paavsti poolt
kelle elukorraldust pidasid nad allakäinuks. 12.-13. saj. tõi linnade areng kaasa linnaelanike kasvu, nende hinge eest hoolitsemise võtsid üle mitmesugused rändjutlustajad. Lisaks hoogustusid ketserlikud liikumised, mis tekitasid vajaduse tõhustada katoliiklike arusaamade levitamist. Kõige selle tagajärjel tekkis XIII saj. alguses uus mungaordude põlvkond, loodi kerjusmungaordud, mis allusid otse paavstile ja mis pidid elatuma kerjamisest. Neist kõige tähtsamad on jutlustajavennad (dominiiklased) ( kandsid samuti musta kuube nagu benediktlased) ja väiksemad vennad (frantsisklased) (kandsid pruunikat või halli vöötatud kuube). Frantsisklaste kloostrite arv kasvas kiiresti, eeskätt oma vaesuse ja lihtsuse tõttu olid nad rahva hulgas väga populaarsed. Frantsisklased ja dominiiklased võtsid endale ülesandeks usu levitamise linnades ja agulites; nad täitsid ülikoole, mis võtsid intellektuaalse elu juhtidena üle kloostrite rolli
patukahetusesele. Frantsisklaste ordu rajas Franciscus Assisi. Frantsisklased olid tuntud oma lihtsuse ja alandlikkuse poolest, kandsid halli kuube ja neid kutsuti hallideks vendadeks. Soovisid kuulutada jumalasõna lihtrahva seas. Neist peeti lugu justnimelt nende lihtsuse tõttu. Pöörasid tähelepanu haridusele. Dominiiklaste ordu rajas hispaania päritolu munk Dominicus. Dominiiklased kandsid musta ja olid tuntud kui jutlustajavennad. Samuti panid suurt rõhku haridusele. Nende kloostrikoolid olid kõrgelt hinnatud. Jumala armu ei vahendanud ainult katoliku kirik, vaid ka pühakud. Need olid surnud või elavad inimesed, kelle tugev usk oli andnud neile jõudu vagaks eluks, kannatusteks ja märtrisurmaks. Nad olid otsekui eeskujud, kaitsjad, kes aitasid surelikel taevariiki pääseda. Reliikviad olid pühakutega seostatavad esemed, kas nende säilmed või muud asjad. Neid hoiti
preestriks pühitsemine. 16. sajandil oli Eestis 97 kihelkonda. Kihelkonna keskuseks oli kihelkonna kirik. Kihelkonna kaugemates osades asus kabel. KLOOSTRID Tsiterlaste ordu: Tegevusala: põlluharimine, aiandus, karjakasvatamine. Loodi 11. sajandil Prantsusmaal. Kloostrid Tartu lähedal Kärknas ja Padisel. Naistekloostrid Tallinnas, Tartus ja Lihulas. Valged munga/nunnarüüd. Dominiiklaste kerjamisordu: jutlustajavennad pidid oskama kohaliku keelt. Kloostid Tallinnas, Tartus ja Narvas. Tallinnas tegutses kloostri juures kool. HARIDUSE PROPAGEERIMINE! Mustad rüüd. Augustiinlaste ordu: segaklooster Pirital (1407) pühendatud Pühale Birgitale ja Neitsi Maarjale. Tolleaegne keskus asus Rootsis. Must rüü valgega. Tegutseb tänapäeval: 11 nunna, neist 1 Pärnu päritoluga. Omavahel suheldakse ladina ja itaalia keeles. Frantsisklaste ordu: hallid vennad. Kloostrid asusid Tartus, Viljandis ja Rakveres
annaabi.ee 
