2 teost lõpule viima: ma olen sinu ületanud, Saalomon." See näitab, et Hagia Sophia kirikut hinnati kui kunstiteost, mille valmimine on kingitus Jumalalt. Keiser Justinianus soovis, et Hagia Sophia kirik oleks varakristlikus maailmas midagi uut ning erakordset. Samuti vajati kirikuteenistusteks pidulikku ja avarat ruumi. Legende on mitmeid. Üks räägib, et kiriku kavandi oli Justinianusele andnud ingel. Teine aga väidab, et keiser olevat kiriku kavandit unes näinud. Igatahes tõestab jumalakoja keerukas ehituskunst arhitektide haruldasi oskusi ja söakust. Nende ülesandeks oli luua kirik, mis sobib nii liturgilisteks jumalateenistusteks, kui ka riiklikeks tseremooniateks. Lisaks hakkasid kirikus toimuma ka eraviislilised hardushetked ja palvused, kuna sinna oli toodud palju kristlikke reliikviaid, sealhulgas ka tükike Tõelisest Ristist
Nooruses oli Theodora tuntud oma sündsumatuse ning küünilisuse poolest. Olles kaunis, andekas ning teravmeelne noor aktriss, ühe tema ajal elanud ajaloolase sõnul "Ta rõõmustas, võlus ning skandaliseeris kogu Konstantinoopoli". Siis ta aga kadus mõneks ajaks pealinnast Aafrikasse, kust ta naasnes täielikult teistsugusena. Theodora pani oma näitekarjääri maha, ning tegeles aktiivsel nii poliitikaga kui religioostsete küsimustega. Just sellisena ta jäi silma noorele Justinianusele, kes olles naisest võlutud, algul kinkis talle patriitsi seisuse ning seejärel abiellus temaga. Sellest ajast saati oli Theodora talle truu abikaasa ning hea nõunik. 532. a. Nika ülestõusu ajal etendas Theodora väga olulist rolli, säilitades külma närvi, kui Justinianust tabas nõrkuse hoog ning oma kindlameelsusega veenis Vasilevsi põgenemise asemel mässajad mahasuruda, hoides sel viisil ära kriisi eskaleerumist
Novellae (leges). See on koostatud 556.a. ja sisaldab 122 novelli. 1538.a. andis prantsuse jurist Gothofredus kõik Justinianuse seadustekogu osad esmakordselt välja ühise pealkirja all Corpus Iuris Civilis.19 7 ____________________ *Justinianus Makedooniast Illüüria mägismaalt pärit talupoeg, kes tõusis õukonda ja sealt edasi valitsejaks tänu oma onu Justinianusele. Valitses aastatel 527 565, kuid tõelise valitseja tegi temast Corpus Iuris Civilis. Hattenhauer, H. Euroopa õiguse ajalugu. I raamat. Tartu, 1995 lk 128-129 15 Siimets-Gross, H. Asja mõiste ja liigitus klassikalise ajastu Rooma õiguses Gaiuse Institutsioonide näitel. Magistritöö. Tartu, 2002 16 Siimets-Gross, H. Asja mõiste ja liigitus klassikalise ajastu Rooma õiguses Gaiuse Institutsioonide näitel. Magistritöö. Tartu, 2002 17 Ilus, E. Rooma eraõiguse alused
Vurgaarõigus- läänegootide riigi galloromaani elanikkonna õigus , mille juurde juhiti sammhaaval ka läänegoodid. Üleminekuga hilisantiiki levis Lääne-Roomas uus mõtlemine. Hilisantiigi kultuuriline produktiivsus seisnes olemasoleva säilitamisele. Alarich II pani kirja provintsi alalhoidnud Rooma pärandi. Toimus õiguse üleskirjutamine. 11.Corpus iusris civilis ja leges barbaropum Justinianus sai valitsema tänu keisritroonile tõusnud onu Justinianusele. Kui alles see teos tegi temast tõelise keisri. Lääne ja Ida-Rooma ühendati ühe valitseja alla ja anti neile rahu. Ta alustas aasta pärast troonile asumist õigusreformiga. Taheti algselt luua uus keisriseaduste koodeks. Tema jaoks oli tähtis esialgu õiguse puhastamine ja lihtsustamine. Päras töö lõpetamist koodeksiga läks Justinianus ja Tribonianus üle digestade ehk pandektide juurde.Viidi käepärasesse vormi ja anti lugeja käsutusse
poolt. Vurgaarõigus-läänegootide riigi galloromaani elanikkonna õigus , mille juurde juhiti sammhaaval ka läänegoodid. Üleminekuga hilisantiiki levis Lääne-Roomas uus mõtlemine. Hilisantiigi kultuuriline produktiivsus seisnes olemasoleva säilitamisele. Alarich II pani kirja provintsi alalhoidnud Rooma pärandi. Toimus õiguse üleskirjutamine. 11.Corpus iusris civilis ja leges barbaropum Justinianus sai valitsema tänu keisritroonile tõusnud onu Justinianusele. Kui alles see teos tegi temast tõelise keisri. Lääne ja Ida-Rooma ühendati ühe valitseja alla ja anti neile rahu. Ta alustas aasta pärast troonile asumist õigusreformiga. Taheti algselt luua uus keisriseaduste koodeks. Tema jaoks oli tähtis esialgu õiguse puhastamine ja lihtsustamine. Päras töö lõpetamist koodeksiga läks Justinianus ja Tribonianus üle digestade ehk pandektide juurde.Viidi käepärasesse vormi ja anti lugeja käsutusse. (10liikmeline meeskond, 3 aastat)
annaabi.ee 
