Niisiis tootjad lubavad eelpool mainitud täpsust vaid ideaalisarnastes olukordades (Jürgenson 2006). Peame tõdema, et reaalsetes oludes tehtud GPS-mõõtmised on valdavalt tehtud segavates oludes, kus täpsus kujuneb väga paljude faktorite kombinatsioonina. Mõõtmise absoluutset täpsust mõjutavad mitmed tegurid, nagu lähtepunkti täpsus, vähene satelliitide arv, tsentreerimise täpsus, antenni kõrguse mõõtmine. Suur osa maamõõtjatest ei oska kontrollida ja justeerida optilist loodi, kui see on treegeri sisse ehitatud. Ja nii võib treeger aja möödudes näidata tsentri suunda vigaselt (Jürgenson 2006). Maailma juhtivad tootjad, keda ka Eestis esindatakse, on kõik väga heal tasemel. Mõni kasutaja püüab vahest öelda, et ühe tootja seade lahendab algtundmatud mõõtes RTK- meetodil kiiremini kui teise tootja oma. Tõepoolest kasutatakse veidi erinevaid algoritme, aga sisulist vahet ikkagi pole
Niisiis tootjad lubavad eelpool mainitud täpsust vaid ideaalisarnastes olukordades (Jürgenson 2006). Peame tõdema, et reaalsetes oludes tehtud GPS-mõõtmised on valdavalt tehtud segavates oludes, kus täpsus kujuneb väga paljude faktorite kombinatsioonina. Mõõtmise absoluutset täpsust mõjutavad mitmed tegurid, nagu lähtepunkti täpsus, vähene satelliitide arv, tsentreerimise täpsus, antenni kõrguse mõõtmine. Suur osa maamõõtjatest ei oska kontrollida ja justeerida optilist loodi, kui see on treegeri sisse ehitatud. Ja nii võib treeger aja möödudes näidata tsentri suunda vigaselt (Jürgenson 2006). 4 Maailma juhtivad tootjad, keda ka Eestis esindatakse, on kõik väga heal tasemel. Mõni kasutaja püüab vahest öelda, et ühe tootja seade lahendab algtundmatud mõõtes RTK-meetodil kiiremini kui teise tootja oma. Tõepoolest kasutatakse veidi erinevaid algoritme, aga sisulist vahet ikkagi pole.
Pikksilma ülesanne on allidaadi suunamine mõõdetava nurga haarab. Sissefokuseerimine nõgusa läätsi liigutamine. Niitristiku paralax niitristiku mittetäielik teravustamine antud fookus kauguse juures. Vesiloodid: ümar, silindriline. Kontrollitakse: 1. kahte tõstekruvi keeratakse ühepalju, nii et lood oleks keskel. 2. kolmandat tõstekruvi keerates seame korda vesiloodi keskpunkti. 3. 180o keerates kontrollitakse, kas lood jääb samaks (± 1,5 jaotist). kui ei jää samaks tuleb justeerida. Registreerimiskruvisid keeratakse justeerimisnõela abil. Tõstetakse või langetatakse tuuse mulli keskpunkti poole tagasi poole kõrvale kalduva vahemiku võrra. Peale seda tuleb uuesti kontrollida. Horisontaalnurkade mõõtmise viis:* Võtete viis. Nurga mõõtmist ühes vertikaalringi asendis nimetatakse poolvõtteks. Kasutatakse ühe nurga. *Ringvõtete viiskui seisupunktist on vaja mõõta 3 või enam suundi. Vertikaalnurkade mõõtmise viisvõib olla positiivne või negatiivne
NIVELIIRI PEANÕUE. Ranget paraleelsust on pea võimatu saavutada. Lubatakse mitteparaleelsust mis tähist nurgaga v, see on nurk vaatekiire ja horisontaaltasandi vahel. Kontroll toimub otsast ja keskelt nivelleerimisega. Esmalt teed keskelt niveleerimise ära ja siis otsast nivelleerimise ja nende erinevus näitabki kas peanõue on täidetud või ei. Tehnilisel nivelleerimisel 2x≤10 mm. Lubatavast suurem vahe siis tuleb justeerida. Elevatsioonikruviga nivelliiri justeerimiseks tuleb elevats kruvist keerata niitristi horisontaalniit lugemile b0. Selle tulemusel läheb silindrilise vesiloodi mull paigast ära. Vertikaalsete justeerimiskruvide abil panna loodi mull uuesti keskele. Muuta instrumendi kõrgus ja teha kontrolliks otsast niveleerimine uuesti. 14. Eesti riiklik ristkoordinaatide süsteem.
· Korreleeritud vead. · Süstemaatilised vead on väikesed vead, mis moonutavad mõõtmistulemusi mingis kindlas suunas või ka perioodiliselt muutuvas suunas. Nad võivad olla põhjustatud mõõtevahendi ebatäpsest justeerimisest või kompareerimisel saadud pärandite mittearvestamisest, aga ka mõõtja loomupäraseist iseärasustest ja väliskeskkonna mõjudest. Süstemaatiliste vigade mõju vähendamiseks tuleb mõõteriistu perioodiliselt kontrollida ja justeerida. Kõige ohtlikumad on süstemaatilised vead, mida me ei aima. Süstemaatiliste vigade kõrvaldamiseks või mõju vähendamiseks on vaja selgitada nende tekkimise põhjused ja ilmumise seaduspärasused. Seejärel arvutame parandi mõõtetulemustele või korraldame mõõtmised sellise programmi järgi, kus süstemaatilised vead automaatselt kompenseerivad või nende mõju mõõtetulemustele
Korreleeritud vead. Süstemaatilised vead on väikesed vead, mis moonutavad mõõtmistulemusi mingis kindlas suunas või ka perioodiliselt muutuvas suunas. Nad võivad olla põhjustatud mõõtevahendi ebatäpsest justeerimisest või kompareerimisel saadud pärandite mittearvestamisest, aga ka mõõtja loomupäraseist iseärasustest ja väliskeskkonna mõjudest. Süstemaatiliste vigade mõju vähendamiseks tuleb mõõteriistu perioodiliselt kontrollida ja justeerida. Kõige ohtlikumad on süstemaatilised vead, mida me ei aima. Süstemaatiliste vigade kõrvaldamiseks või mõju vähendamiseks on vaja selgitada nende tekkimise põhjused ja ilmumise seaduspärasused. Seejärel arvutame parandi mõõtetulemustele või korraldame mõõtmised sellise programmi järgi, kus süstemaatilised vead automaatselt kompenseerivad või nende mõju mõõtetulemustele osutub
Süstemaatilised vead on väiksed vead, mis moonutavad mõõtmistulemusi mingis kindlas suunas või ka perioodiliselt muutuvas suunas. Võivad olla põhjustatud mõõtmisvahendi ebatäpsest justeerimisest või kompareerimisel saadud parandite mittearvestamisest, aga ka mõõtja loomupärasest erinevusest (inimesed hindavad erinevalt kümnendikke) ja väliskeskkonna mõjudest. Süstemaatiliste vigade parandamisteks tuleb mõõteriistu perioodiliselt kontrollida ja justeerida. Kõrvaldamiseks ja mõju parandamiseks selgitada tekkimise põhjused ja seaduspärasused. Seejärel arvutatakse vastav parand. Juhuslikud vead, mis moonutavad mõõtmistulemusi antud tingimustest lubatava vea piires. Neid ei ole võimalik vältida ega nende mõju kõrvaldada paranditega. Nende vähendamiseks ja ühtlasi mõõtmiste täpsuse suurendamiseks on vaja kasutda kvaliteetsemaid mõõtmisvahendeid jne. Süstemaatilistest vigadest vabastatud saame juhusliku vea, mida nim
mõõtmiseks valdkondades, kus kehtib taatluskohustus. 67. Justeermine Justeerimine tähendab mõõtevahendi reguleerimist või häälestamist nii, et mõõtehälbed mõõtmisel oleksid võimalikult väikesed ja ei ületaks mõõtevahendi vearajasid. Seega järeldub, et justeerimine on menetluse kulg, mis nõuab tehnilist vahelesegamist. Viimane aga muudab mõõtevahendi karateristikuid: ankur justeeritakse soovitud võnkesagedusele spiraalvedru jäikuse muutmisega. Mõõtevahendit saab justeerida ka võrdlemisel järgu võrra täpsema mõõdu või mõõduvahendiga, paigutades selleks mõõtevahendisse mingi muutuva lüli. Ka skaalamärkide märkimine näidikule mõõtevahendi valmistamisel kuulub justeerimise hulka. Eeltoodu viitab kokkuvõttes ühele justeerimise põhilisele tunnustegevusele tehnilisele vahelesegamisele. Lisaks mainitule kasutatakse kasutatakse justeerimist vahel ka mõõtevahendi talitusvõimeliseks tegemise või mõõtekompleksi elementide paigutamise tähenduses
kraadi. Kui vesiloodi mull jääb ampulli keskele, on teljed paralleelsed. Vastasel juhul parandatakse ümarvesiloodi asendit justeerimiskruvidest justeerimisnõela või väikese kruvikeeraja abil. Selleks on vaja kõigepealt nihutada vesiloodi mulli kõrvalekaldumise poole vahemaa võrra tagasi nullpunkti suunas aluse tõstekruvidest keerates ja seejärel vastavate justeerimiskruvide keeramisega tuua mull täpselt ampulli keskele. Kontrolli korratakse. Justeerida pole tarvis, kui pärast 180 kraadist pööret mulli kõrvalekalle ei ületa 0,5 jaotist. 2. Niitristiku keskmine niit peab olema risti nivelliiri põhiteljega. Nivelliir kinnitatakse statiivile ja looditakse ümarvesiloodi järgi. Viseerides seejärel 20 m kaugusel olevale püstiasendis latile, võetakse lugemid niidi vasakpoolse ja parempoolse otsa järgi. Kui need lugemid on võrdsed või ei erine rohkem kui 1 mm, on nõue täidetud.
(Ärgee kasutage valemit ilma jooniseta või selgituseta, kuigi kõik õige. Otsast nivelleerimine Tuuakse nivelliir tagumise lati juurde ja teostatakse otsast nivelleerimine samade punktide A ja B vahel Arvutada kõrguskasv h' = ia b. Keskelt ja otsast nivelleerides kõrguskasvude erinevus (h-h') näitab, kas peanõue on täidetud või mitte. h-h' = 2x 4 mm Tehnilisel nivellerimisel 2x 10 mm. Lubatavast suurema erinevuse korral tuleb nivelliir justeerida. Selleks arvutatakse lugem b0 edasivaate jaoks, mille puhul vaatekiir oleks horisontaalne b0 = i a h Elevatsioonikruviga nivelliiri justeerimiseks tuleb elevatsioonikruvi keerata nivelliiri niitristi horisontaalniit lugemile b0 Selle tulemusel läheb silindrilise vesiloodi mull paigast ära. Silindrilise vesiloodi justeerimiskruvide abil panna vesiloodi mull uuesti keskele. Pärast justeerimist muuta instrumendi kõrgust ja teha otsast kontrollnivelleerimine h' määramiseks
annaabi.ee 
