Pimedas metsas sattus puss Andrese jalga. Juss aga ainult sumas mööda metsa ja läks sauna juurde tagasi. Võttis siis pükstelt nööri ja lausus: ,,Eks olnd hea, et ta jätsin." Jällegi sidus ta sama nööri kuuseoksa külge aga seekord pistis ta pea sinna. Nii lõppes Jussi lühike elu. Juss maeti surnuaia taha puude alla, ilma kirikukella löömiseta, ilma köstri ning lauluta. Ainult Andres oli see, kes palveraamatu avas ja laulusõnu lausus. ,,Jussike, Jussike, Vargasoo ussike! Nipinapi kaelake, Limpalampa jalake!" Nii laulis Mari Jussile. Tsitaadid ,,Ää naera ühti, olen mees nagu teisedki." ,,Mis ma ikka lausun." ,,Kurat võtaks, Mari, aga sina ju ainult lõõbid minuga." ,,Naera, keda tahad, mitte mind ega mu jalgu." ,,Ei lähe mina siit enne, kui lähed sina."
Juss imestub ,vaatab ja uurib ,et mis masin see veel selline on. Tuleb üks mees autost välja ja Juss küsib : Kust sellise tümmi ka said. Mees vastab ,et üks tuttav paigaldas. Juss lausub:teeks õige tuttvust ,ma Juss ja mis sinu nimi ka on? bemmimees vastab:Seto Jürx. Juss selle peale ,et ole vana ,äri oma BMW mulle ma annan vastu oma siksi ja viskan nati raha ka peale. Jürx siis mõtles ja mõtles ,lõpuks vastas,et teeme ära siis. Oli kolmanda päeva õhtu ning Jussike lasi oma uhke BMW-ga Tartu vahel ringi. Juss Põletas parajasti Emajõe silla peal oma bemmi kumme ,kui äkitselt kargas silla alt välja üks tudisev nooruk. Juss see peale pani auto seisma ja tuli välja . Küsib ,siis tudisevalt noorukilt ,et mis mureks. Nooruks vastab et mis kurat sa siin urised magada ka ei saa rahus. Juss selle peale no sorry vana . Aga ütle parem oma nimi. Nooruke vastab ma Silla Ants. Juss siis küsib ,et pidu ka kuskil on
juuresolekul. Paraku ei pidanud Pearu oma sõna ning Andres ja sulane said vaadata vaid kraavis voolavat veenire. Andres lasi sulasel oma maale uut kraavi kaevata. Pearu tegi hobustega sama tembu, mis sigadega. Naabrite vahel tekkis taas suur tüli. Joobnuna tuli Pearu Andresele külla ja sõimas teda.Ainult Krõõda ,,heledat jaalt" ta kiitis. XII Andres asus kambreid juurde ehitama. Seetõttu oli Maril ja Jussi niitmisega rohkem tööd. Mari noris Jussi kallal nagu alati. Ta laulis: ,, Jussike, Jussike, Vargasoo ussike! Nipinapi kaelake, Limpalampa jalake!" Jussi mõõt sai täis ning ta tahtis end kuuse oksa külge üles puua. Maril õnnestus ta siiski ümber veenda ning otsustati isegi abilelluda. Esialgu ei rääkinud nad sellest plaanist kellelegi. XIII Kambrid saidki sügiseks enamvähem valmis. Krõõdal sündis taaskord tütar. Sünnitusega ja lapse pesemisega pidi ta seekord üksi hakkama saama, sest kodus oli vaid tema esimene tütar.
0 100 2. P100,2 = C100 0,995 0,0052 0,076 2 98 3. P100,100 = C100 0,995 0,005 100 0 100 7,9 10231 Kui sündmuse toimumise tõenäosus on igal katsel p, siis tõenäoseim sündmuse esinemiste arv n katse korral rahuldab võrratust np – q n* np + p p Valem ! Jussike hilineb igasse matemaatika tundi tõenäosusega 0,15. Leiame tõenäoseima hilinemiste arvu õppeaasta jooksul (matemaatikat on 4 tundi nädalas). Õppeaastas on 35 õppenädalat, seega tunde n = 140. 140·0,15 – 0,85 n* 140·0,15 + 0,15 21 – 0,85 n* 21 + 0,15 Tõenäoseim hilinemiste arv on 21. Igasse füüsika tundi hilineb Jussike tõenäosusega 0,33. Mitu füüsika tundi peab olema toimunud, et Jussike suudaks 21 korda hiljaks jääda ?
isa pole talle õpetanud, kuidas koormat laduda. Siis läks Krõõt kodus aita kirstu najale nutma ja Andres tuli teda lohutama. Aga see esimene riid jäi Krõõdale kogu eluks meelde. 11. Juss ja Mari (XI, XIII ptk.) Mari oli Vargamäe teine tüdruk ja Juss sulane. Juss oli vaikne, rahulik ja töökas, aga Mari oli jutukas ja ei jäänud Jussile töös sugugi alla. Juss oli välimuselt jässakas ja kõverate jalgadega ning Mari narris teda sageli seepärast: "Jussike, Jussike Vargamäe ussike". Juss kannatas, kannatas kuni tahtis ühel päeval end seepärast ülesse puua. Kuid Mari sai jaole ja ühise jutu käigus selgus, et Juss armastas Marit. Noored otsustasidki abielluda ja pererahvas lubas neil sauna eeskambrisse elama jääda. 12. Oru Pearu ja Mäe karjapoiss (XIV, XV ptk.) Eesperel on uus karjapoiss, Mardi nimeline. Ühel päeval tuli Mart ja ütles, et Eespere heinamaad puha vee all. Pearu oli kraavile tammi ette teinud ja kui Andres läks õigust
kokku algarv täppe. Vasakult teisel tassil on 2 täppi vähem kui paremalt teisel. Kirjuta tassidele neil olevate täppide arvud. Vastus: 299. Moodusta nendest numbritest kahekohalisi paarisarve nii, et selles arvus kasutatud tikkude arv oleks ka paarisarv. Ühes arvus peavad kõik numbrid olema erinevad. Leia erinevaid võimalusi. Vastus: 52, 58, 72, 78, 82, 28, 40, 10, 14 300. Jussikesele tuli külla 7 sõpra, kaasas tort. Jussike palus nutikal Neljapäeval lõigata tort kaheksaks võrdseks tükiks kõige vähima lõigete arvuga, mis võimalik. Neljapäev mõtles veidi ja täitis Jussikese soovi. Mitu lõiget tegi Neljapäev? Vastus: 3 301. Ritta on kirjutatud kolm arvu, mille summa on 75. Teine arv on 5 võrra suurem kui esimene ning kolmas arv on 2 korda suurem kui kahe esimese arvu summa. Leie esimene arv. Vastus: 10 ( 10 + 5 = 15; (10 + 15) x 2 = 50; 10 + 15 + 50 = 75) 302
Pahatahtlik ärakasutamine – töövaidluskomisjon ütleb, et jah ÜÜ oli tühine, ei pakkunud uut tööd, aga kuna T ei oleks mõistlikult võttes seda vastu võtnud (kuna tal oli töökoht juba olmas), siis hüvitis määratakse nt 5 tööpäeva. o ka muudes ettevõtetes; ka muudes asukohtades o erand: KOV hallatavad asutused (3-2-1-10- 03) Võru linna kaasus Lasteaed Jussike ja Sõleke koondatakse. Toidujagaja koondati, see vaidlustati, kuna Võru linnal kui KOVil on palju hallatavaid asutusi, kellel on vaba töökohti. RK hallatavate asutuste puhul ei ole ole kohustust teist tööd pakkuda. - teise töö pakkumine tuleb seostada töölepingu ülesütlemisega (3-2-1-22- 01) o nt kui T teist töökohta vastu ei võta, siis ma koondan su – T peab