halduskohtud. Teise astme kohtud on ringkonnakohtud. Kolmas aste on riigikohus. Õiguskantsler ja tema ülesanded Sõltumatu ametiisik, kes valvab selle järele, et õigusaktid vastaksid põhiseadusele ja teistele seadustele, ning kes kontrollib kodanike põhiseaduslike õiguste tagamist. Tema töös on kaks suurt valdkonda. 1. Teostada seaduslikkuse järelvalvet 2. Lahendada väärhalduse juhtumeid Advokaat, kaasistujad, prokurör Advokaat ehk kaitsja on juriidilse haridusega spetsialist, kelle ülesandeks on kohtualuse huvide esindamine. Kriminaalasju lahendava kohtu koosseisu kuuluvad lisaks kohtunikule ka kaks kaasistujat, kellel on õigusemõistmisel kohtunikuga võrdsed õigused. Prokurör ehk süüdistaja ülesanne on seista süüdimõistva kohtuotsuse eest. Riigikaitse Nagu termin riigikaitse ütleb, on eesmärgiks kehtiva riigikorra ja riigi iseseisvuse tagamine. Kaitsejõud Riigi sõjaväeliselt korraldatud relvastatud struktuurid.
9) Nüüdisaja õiguse mõistmise määratlemisel ei piisa üksnes õigust ja tava eristavate tunnuste esiletoomisest, vaid tuleb lähtuda õiguse sellistest tunnustest, mis eristavad teda ka tänapäeva ühiskonna teistest regulatsioonivahenditsest(nt moralist, kehtivatest mitteõiguyslikest tavadest, korporatiivsete ja religioosete normide süsteemist), ning nende õigust iseloomustavate tunnuste kogumis määretleda õiguse mõiste.(lk 27 tunnused) 10) Õiguse juriidilse käsitluse all mõeldakse seda kui õigus on riigi poolt kehtestatud normistik, mis on väljendatud õigusaktides. Õiguse sotsioloogilis käsitluse all mõeldakse seda et õigus on inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiaalsete suhete kord, mitte aga seaduse tekstid. Selle konspektsiooni alusel ei tule õigust otsida seaduseramatutest ega kohtupraktiks, vaid meied ümbritsevatestreaalselt toimivatest sotsiaalsetest suhetest, sotsiaalsest korrast.
antud õigusaktis. NB! 1. Konstitutiivne saab olla kas menetlusnorm või kompetentsinorm või mõlemad korraga või seaduskeele määratlus eraldi. 2. Kui õigusnorm on konstitutiivne, saab see olla ka regulatiivne, need ei välista teineteist. 8. POSITIIVNE ÕIGUS, ÜLIPOSITIIVNE ÕIGUS Positiivne õigus – antud ajal antud riigis kehtiv õigus. On riigilt lähtuv tahteõigus mis fikseerib subjektiivse õiguse ja juriidilse kohustuse . Ülipositiivne õigus – üldinimlike väärtuste süsteem, millele peab positiivne õigus vastama. Õiglase õiguse küsimus, kaasagse loomuõiguse käsitlus, õigusriigi doktriin.. Seadusest kõrgemalseisvad väärtused. Nimetatakse ka loodusõiguseks või loomuõiguseks. Postiivse õiguse normid on ainult siis kehtivad, kui nad vastavad loomuõigusele. 9. AJALOOLINE ÕIGUS Ajalooline õigus – kehtivuse kaotanud õigusnormid või mitte-
Nii tekib sõltuv maarahvastik nn.koloonid.Koloonideks muutusid linnaelanikud, kes majandusliku kriisi ajal asusid maale.Alates IV sajandist loodi õiguslik alus talupoegade maa külge kinnistamisele. Selle tulemusena kolonaat muutub sunduslikuks ja pärilikuks talupoegade maakülge kinnistamiseks.Koloonid olid eelkäijaiks kesk- ja uuema aja sunnimaistele. 16.Juriidilised isikud. Imperaatorite ajal oli juriidilise isiku % päris suur. Protsess oli pikajaline. Rooma õiguse juriidilse isiku olemus pole kaugeltki lõplikult välja arendatud. Rooma õigus on andnud juriidilise isiku kuju ja tema mõlemad liigid: korporatsioonid ja asutused. Peaasi: Rooma õigus fikseeris, lähtudes praktilistest vajadusdest, juriidilise isiku iseseisva õigusvõime, millest hilisem õigusteadus võis arendada praegusaja õpetusi juriidilistest isikutest. Juriidiliste isikute iseloomulikud jooned: Eraldatud vara aga mitte liikmete ühendatud omand. Liikmeks
esinemisega. Need on juriidilised faktid, mis sisalduvad õigusnormi hüpoteesis. Juriidilised faktid liigitatakse: Tekkimise iseloomust sõltuvalt: juriidilised sündmused: absoluutsed- ei sõltu tekkepõhjuste ja kulgemisprotsesside poolest inimeste tahtest suhtelised- tekkepõhjus sõltub küll inimese tahtest, kuid kulgemisprotsess enam mitte juriidilised teod: on füüsilise või juriidilse isiku tegevus või tegevusetus, millega õigusnorm seostab õigussuhte tekkimise, muutumise ja lõppemise või muu juriidilise tagajärje. Enam esinev juriidiline fakt. Õigusliku tagajärje poolest: õigusi ja kohustusi tekitavad lepingu sõlmimine õigusi ja kohustusi muutvad muutmine õigusi ja kohustusi lõpetavad kehtetuks tunnistamine Faktide kogumi järgi: lihtfaktid- nõutav vaid üks juriidiline fakt
annaabi.ee 
