erinev sisu ning kannavad erinevaid nimetusi. Õiguse rakendamise aktid peavad sisaldama infot, mis annab teha järeldusi juriidilise jõu, kehtivuse kohta, kelle kohta akt käib, kohustuste ja õiguste iseloomu, muid andmeid, mis vajalikud, et aktis sisalduv realiseerida. Õiguse rakendamise akte liigitatakse: 1) reguleeritava suhte ja rakendatava normi iseloomu järgi regulatiivsed (käskkirjad, otsused) ja juridiktsioonilised (kaitsvad õigusnormid) aktid 2) akti välja andnud organite järgi (seadusandliku, täitesaatva võimu, kohtuorganite, kontroll ja järelvalveorganite aktid . 41. Õigusrikkumise mõiste ja koosseis. Inimese käitumine võib olla kas õigusnormidega kooskõlas ehk õiguspärane või õigusnormidega vastuolus ehk õigusrikkumine. Õigusrikkumine on juriilidine fakt, mis kujutab süülist, õigusvastast tegu, on toime pannud
erinevaid nimetusi. Õiguse rakendamise aktid peavad sisaldama infot, mis annab teha järeldusi juriidilise jõu, kehtivuse kohta, kelle kohta akt käib, kohustuste ja õiguste iseloomu, muid andmeid, mis vajalikud, et aktis sisalduv realiseerida. Õiguse rakendamise akte liigitatakse: 1) reguleeritava suhte ja rakendatava normi iseloomu järgi regulatiivsed (käskkirjad, otsused) ja juridiktsioonilised (kaitsvad õigusnormid) aktid 2) akti välja andnud organite järgi (seadusandliku, täitesaatva võimu, kohtuorganite, kontroll ja järelvalveorganite aktid . 31. Õigusloome organisatsioon, seadusandlik protsess Riigikogus. 32. Õiguse rikkumise mõiste, tunnused, liigid. Õigusrikkumise mõiste ja koosseis. Inimese käitumine võib olla kas õigusnormidega kooskõlas ehk õiguspärane või õigusnormidega vastuolus ehk õigusrikkumine.
//Õiguse rakendamise õigluse nõue tähendab, et õiglane on selline õiguse rakendamise otsus, milles väljendub rahva õiglustunne ja mis on seetõttu õige nii riigi seisukohalt kui ka rahva poolt vaadatuna. Millistel alustel ja kuidas liigitatakse õiguse rakendamise akte? Reguleeritava suhte ja rakendatava normi iseloomu järgi: 1) Regulatiivsed aktid Määravad kindlaks inimeste õigused ja kohustused seoses nende õiguspärase käitumisega. 2) Juridiktsioonilised aktid Kohaldatakse kaisvaid õigusnorme, seega seonduvad nad õigusrikkumistega. // Akti välja andnud organite järgi: 1) Seadusandliku võimu aktid 2) Täidesaatva riigivõimu aktid 3) Kohtuorganite aktid 4) Kontroll ja järelevalveorganite aktid. Mis eristab õigusrikkumist õiguspärasest käitumisest? Õiguspärane käitumine on õigusnormidega ettenähtud kohustuslik, soovitatav või lubatav õigussubjekti käitumine. Õiguspärane on ka käitumine, mis ei
teatavates piirides erinev. //Õiguse rakendamise õigluse nõue tähendab, et õiglane on selline õiguse rakendamise otsus, milles väljendub rahva õiglustunne ja mis on seetõttu õige nii riigi seisukohalt kui ka rahva poolt vaadatuna. Millistel alustel ja kuidas liigitatakse õiguse rakendamise akte? Reguleeritava suhte ja rakendatava normi iseloomu järgi: 1) Regulatiivsed aktid – Määravad kindlaks inimeste õigused ja kohustused seoses nende õiguspärase käitumisega. 2) Juridiktsioonilised aktid – Kohaldatakse kaisvaid õigusnorme, seega seonduvad nad õigusrikkumistega. // Akti välja andnud organite järgi: 1) Seadusandliku võimu aktid 2) Täidesaatva riigivõimu aktid 3) Kohtuorganite aktid 4) Kontroll- ja järelevalveorganite aktid. Mis eristab õigusrikkumist õiguspärasest käitumisest? Õiguspärane käitumine on õigusnormidega ettenähtud kohustuslik, soovitatav või lubatav õigussubjekti käitumine. Õiguspärane on ka käitumine, mis ei ole õiguslikult
rakendamise õigluse nõue tähendab, et õiglane on selline õiguse rakendamise otsus, milles väljendub rahva õiglustunne ja mis on seetõttu õige nii riigi seisukohalt kui ka rahva poolt vaadatuna. 69. Millistel alustel ja kuidas liigitatakse õiguse rakendamise akte? Reguleeritava suhte ja rakendatava normi iseloomu järgi: 1) Regulatiivsed aktid Määravad kindlaks inimeste õigused ja kohustused seoses nende õiguspärase käitumisega. 2) Juridiktsioonilised aktid Kohaldatakse kaisvaid õigusnorme, seega seonduvad nad õigusrikkumistega. // Akti välja andnud organite järgi: 1) Seadusandliku võimu aktid 2) Täidesaatva riigivõimu aktid 3) Kohtuorganite aktid 4) Kontroll- ja järelevalveorganite aktid. 70. Milles seisneb õiguse tõlgendamine? Kuidas toimub sätte tõlgendamine? Millised on tõlgendamise klassikalised viisid ja kuidas need toimivad?