vormides:kaemuses, kaalutluses ja tegutsemises. 2. Inimloomus on oma olemuselt ratsionaalne, ning mõistus võib igas olukorras kindalks määrata õige teo, järgides kohaseid, eranditeta printsiipe. 3. Loomusseadus on tihedalt seotud inimloomuse teoloogilise käsitlusegaarusaamaga,mille järgi inimkonna ja igaüksisiku aluseks on jumalik plaan või jumalasarnane loomus, nii et mistahes hälve normist on moraalselt väär. 4. Moraali tuumreeglid on analoogsed vitamiinidega, mis on vajalikud tervislikuks toitumiseks. 3. Argumendid 1. Kõik need asjad, millele inimesel on loomulik kalduvus, tajub mõistus a loomulikul viisil heana ning järelikult püüdluse objektidena, nende vastandeid aga halvana ning vältimise objektidena. 2
hiilguse rõhutamiseks kutsusid väljapaistvamaid vaimuinimesi (kunstnikke) Kõrgrenessanss · 16. sajandi alguse kunsti nimetus · pole ainult vararenessanssi ideaalide teostumine, vaid ka nendest eemaldumine; uute eesmärkidega · omane kunstniku isiku tähtsuse enneolematu tõus rõhutati kunstniku erinevust tavainimesest · erinevus loomise ja lihtsalt tegemise vahel · kunstnik = jumalasarnane looja · soosis tegelikult kunstnike individualismi, auahnust ja eneseteostuse otsinguid Leonardo da VINCI · pärandanud rikkaliku kogu kavandeid ja ideid kunstide, teaduse ja tehnika vallas · tegeles tegelikult pidude korraldamisega ja töötas sõjaväeinsenerina, selle kõrvalt kunst · kunst on üldistav ja suurejooneline, loomisel toetub kogemustele ja teadmistele · kõige mitmekülgsem teadlase tüüpi bioloogia, anatoomia (lahkamine) joonistus ''Loode''
Õnne tingimus on voorus (aga kas piisav?). Loomutäius on õnne olemuslik osa, kuid täiusliku õnne jaoks on vaja ka väliseid hüvesid. Riigimehe elu: poliitiline juht, kes rakendab õigluse, julguse, eneseväärikuse voorusi kogukonna hüvanguks, aga mitte oma eluks. Oma voorusi rakendab ta ebatäiuslikes olukordades (sõda nt). Filosoofi elu (eelistatuim): filosoof praktiseerib tarkuse voorust. Selle saavutanu, mõtiskleb maailma üle oma valguses. Jumalasarnane elu. Poliitika eesmärgiks (nagu inimeselgi) on õnn. Poliitika peab tagama inimesele õnneliku elu võimalikkuse. Seega parim riigikord selline, mis tagab inimesele õnnelikema elu. Selline näiteks riik, kus kõik kodanikud osalevad poliitikas või siis suure keskklassiga riik. Riigist ja valitsemisest Polis on poliitilise korralduse loomulik ja ideaalne vorm. Valitsusvormid aga jagunevad ühiste (hea) ja valitseja (halb) huvidega riikideks. Monarhia on ülivooruslik
· Tolerantsus jms 18. Kas väärtused on subjektiivsed või objektiivsed? Kas need asjad on väärtuslikud sellepärast, et me neid ihaldame või me ihaldame neid sellepärast, et nad on väärtuslikud? Objektivist- väärtused väärivad soovimist, ükskõik kas keegi neid tegelikult soovib või ei, nad on mingil moel meist sõltumatud. Klassikalisse objektivistliku vaate väärtustele esitas Platon. Ta õpetas, et Hüve on kõrgeim vorm, väljendamatu, jumalasarnane, sõltumatu ja tunnetatav alles pärast pikaajalisi filosoofiaõpinguid. Subjektivist- väärtused sõltuvad soovijatest, nad on nende suhtes relatiivsed. 19. Mis vahe on deskriptiivsel ja väärtustaval lausel? Tooge näiteid! Deskriptiivne- kirjeldab tükki universumist, ei vaja kõneleja poolt hindamist. On kas tõene või väär.(Eutanaasia on Hollandis lubatud.) Väärtustav- ei kirjelda, vaid kõneleja annab oma hinnangu. Nõuab hinnangu andmist
Platoni järgi veel ka mehisus,vaprus,mõistlikkus nt. 19. Mis on väärtuste loomus, kas väärtused on objektiivsed või subjektiivsed ? objektivist on seisukohal, et väärtused väärivad soosimist, ükskõik, kas keegi neid tegelikult sovib või ei, nad on mingil moel meist sõltumatud. Objektivistide arvates saab Hea lahutada sellest, mida soovitakse. Objektivistid: Platon (428-348 eKr): me soovime Head, sest see on hea. Hüve on kõrgeim vorm, on väljendamatu, jumalasarnane, sõltumatu ja tunnetatav ainult pärast filosoofiaõpinguid. Subjektivist leiab, et väärtused sõltuvad soovijatest, on nende suhtes relatiivsed. Subjektivism käsitleb väärtusi lihtsalt kui teadliku soovi produkti. Väärtusi loovad ihad, ning väärtused on väärtuslikud just sel määral, millisel neid ihaldatakse: mida tugevam iha, seda suurem väärtus. Subjektivistid: ,,Me ei püüdle, soovi, igatse ega
vaid minu meel, kuna termin ,,teadvustamata" tähendab, et ma sellest ülepea teadlik ei ole." (JUNG 1977:39) Siinkohal ilmneb vägagi kujukalt Jungi kontseptsioonide voolav üksteiseks sulandumine - raske on eristada psüühikasisest ja psüühikavälist. Kokkuvõtlikult - Jung ei pea Ise all silmas ,,psüühikasisest Jumalat". (Ehk siis seda moondega tõlgendades - inimese väljamõeldist.) Jung peab Ise all silmas pigem ,,Jumala inkarneerumispunkti" psüühikas. Sellel on jumalasarnane mõju ning omane ambivalentsus - nii hea, kui kuri. 3.2.5 Kompleksid Selle kontseptsiooni väljatöötamisega sai Jung maailmakuulsaks juba noore mehena. Antud baasil loodi ka ,,valedetektor", mis tänini miljoneid telerite ette tõehetke ära tabama meelitab. Seda sõna kuuldes aga kerkib tavainimese teadvusse otsekohe rahvapärane tähendus ,,käitumishäired". Kuna Jungi panus on olnud küllalt ammune, siis mitmed tema poolt välja
annaabi.ee 
