Üldistatult on võimalik jaotada inimese elukäik kolme suurde perioodi – lapsepõlv, täiskasvanuiga ja vanadus.. Seesugune jaotus on küll mõnevõrra ebatäpne ja üldine, kuid võimaldab siiski põhiprotsessidele tähelepanu pöörata. Religioon lapsepõlves on pälvinud uurijate tähelepanu ennekõike kolmest vaatenurgast lähtudes. Need on usulise sotsialisatsiooni mõju usulisele arengule, lapsepõlve religioossuse eripära ja jumalapildi kujunemine. Usuline sotsialisatsioon tähendab usulise suhtluskeskkonna mõju inimese religioossuse kujunemisel. Üldiselt ollakse seda meelt esmatähtsaks on siiski vanemate religioossus inimese hoiakute kujunemisel. Kodu mõju lapse religioossuse kujunemisele avaldub neljas teguris: ● Usuline aktiivsus ja pühendumine on positiivselt seondatud vanemate lähedase ja hooliva suhtumisega. Kahtlevad ja mittereligioossed noored
usulisse traditsiooni ja väga kõrged lootused selle suhtes. 3. Uue tähenduse leidjad, kes elavad läbi sügava taaspöördumise kogemuse. 4. Eluaegsed otsijad, kes vahetavad korduvalt usulisi traditsioone ja praktikaid kogu elu jooksul korduvalt. 24. Elukäik ja usuline areng. Religioon lapsepõlves, teismeeas ja täiskasvanueas. Lapsepõlves-on usulise sotsialisatsiooni mõju usulisele arengule, lapsepõlve religioossuse eripära ja jumalapildi kujunemine.Vanemate kasvatusstiil mõjutab laste religioossuse kujunemist. Põhilist tähelepanu on pööratud autoriteedipõhise ja autoritaarse kasvatusstiili mõjule. Vanemate usuliste väärtuste sarnasus avaldab mõju laste heaolutundele. Suured erinevused vanemate usulistes väärtustes vähendavad laste rahulolu. Perekonna usulised kombed aitavad laste jaoks mõtestada usulisi seisukohti ja neid usutavaks muuta. Teismeliseeast muutuvad need kogemused üha enam seotuks erinevate
neid usutavaks muuta. Selles valdkonnas on hakatud kasutama kanaliseerimise (channeling) mõistet, mis tähendab laste suunamist usulistesse gruppidesse ja üritustele. Selgub siiski, et vanemate vahetu mõju on esmatähtis. 2) Lapsepõlve religioossuse eripära lapsed tõstataad usulisi vestlusteemasid sama palju kui täiskasvanud. Lapsed kogevad jumala lähedust ennekõike tavasituatsioonides. 3) Jumalapildi kujunemine on seotud mitmete teiste psühholoogiliste omadustega. Sellest oleneb see, kuidas inimene seletab elusündmusi seoses Jumalaga. a. Karistav jumalakujund kipub kannatusi mõistma kui Jumala karistust b. Armastav jumalakujund näeb kannatuses kasvamise ja sisemise küpsuse võimalust. (seotud kõrgema enesehinnanguga) Jumalapilt muutub lastel vanusega: 1. Vanuses 3-6 ei tee olulist vahet Jumala ja muinasjututegelaste vahel
kompleksidele keskendumisega kaasneb oht eemalduda unenäo sümbolitest ja nende mõistmiseks nende aktuaalsusest.Ta hakkab rohkem tähelepanu pöörama unenäo vormile ja sisule.Pöördepunktiks kahe analüütiku koostöös osutus Freudi klammerdumine seksuaalteooria külge. Freudi arvates oli seksuaalsuse aluseks bioloogiline tung.Jungi jaoks rajaneb seksuaalsus samuti bioloogilisel funktsioonil, kuid on samas ka ktoonilise(teispoolsuse) vaimu väljendus, mis kujutab jumala teist nägu, jumalapildi tumedat poolt. 1912.a. ilmus Jungi „Libiido muutumised ja sümbolid“, kus ta eemaldub teadlikult Freudi libiido mõistest.Freud mõistis libiido all sugutungi ning pidas seda ainsaks psüühilise energia vormiks aga Jung arvab,et psüühilist energiat tuleks vaadelda kui füüsilise energia analoogi, kusjuures seksuaaliha või agressiivsus- on vaid selle psüühilise energia välised avaldusvormid.Seega mõistab Jung libiido all psüühilist
On ajalooline fakt, et tõeline kurat sai eksisteerivaks alles koos Kristusega." (JUNG 2008:218) Mõlemad lahutati Jumalast. Saatanat nägi Kristust taevast välguna alla heidetavat ning Kolgatal ütles Kristus, et Jumal on ta maha jätnud. Saades kindlapiiriliseks olevuseks tähendab olemist see ja mitte teine. Nii tegi Kristus esimese asjana selge vahe sisse enda ja oma varju vahel, nimetades selle kuradiks. (ibid) (Varju mõistest Jungil on juttu olnud eespool.) Tuues duaalse jumalapildi juures religiooniloolisi võrdlusparalleele, leiab Jung, et mõtte areng Idas ja Läänes on arenenud erinevaid teid mööda. ,,Selle kõige selgema väljenduse leiame juudi jumaluse-kontseptsiooni reformeerimises kristluse poolt: moraalselt kahemõttelisest Jahvest sai ainuliselt hea Jumal, samas kui kõik kuri koondus kuradisse." (JUNG 1986:37) Jung leiab, et taolise arengu põhjustas Lääne mõtteloo spetsiifika, mis ei talunud
annaabi.ee 
