Kasutati potitaimi ja sealt ei puudunud ka vesi. Õue ümbritseva galerii seinad olid kaunistatud seinamaalidega või kujundatud taimemotiividega. Peristüülis asus tavaliselt iluaed korrapäraste peenardega, mida piirasid madalad pügatud hekid. Aed oli tavaliselt korrapäraselt kujundatud, pikiteljega. Aia keskel enamasti bassein, purskkaevudega. Ehitati ka pergolaid ja puust sõrestikke, millele toetusid roosid ja muud ronitaimed. Aias võis olla ka mõni jumala või jumalannakuju: Dionysos või Veenus. Toad olid enamasti kas akende või ustega siseõue poole. Suurem osa informatsioonist aedade kohta pärineb elamute seinamaalidelt (freskodelt). Ühiskondlikud linnaaiad rajati ühiskondlike hoonete (teatrite jne) ümber olevatele väljakutele ja olid väga erineva suurusega. Rooma keisririigi ajal hakati ehitama järjest rohkem uhkeid villasid ja nende juurde aedu ja parke. Tekkis uus amet: topiarius, aednik, kes tegeles aedade kunstipärase kujundamisega
Templi siseruumis, mida nimetati pühamuks, paiknes jumalannahiilgav kuju, mida kaunistasid kalliskivid ja väärismetallid. Artemisionina tuntud tempel sai kuulsaks ja meelitas ligi kummardajaid nii lähedalt kui kaugelt. Kuid 356. Aastal e.K.r. ühel ööl süütas Herostratose- hullumeelne templi põlema. Hoone katus varises sisse, sambad kukkusid ümber ja jumalannakuju prantsatas maha. Kui Aleksander Suur mõni aasta hiljem Efeose vallutas, otsustas ta Artemise templi üles ehitada. Aastaks 250. e.K.r oli tempel taastatud endises hiilguses ja kuulutati peatselt üheks seitsmest maailmaimest. Aleksander Suur ise ei näinud iialgi oma unistuse täitumist, sest Artemise templi ülesehitamine võttis Efose elanikelt 120 aastat. Artemise tempel oli üks oma aja suuremaid. Ristkülikukujuline tempel oli 52 m (170 jalga) lai ja 112 m (366 jalga) pikk.
paikneva Kreeka linna Efose, ehitas ta sinna jumalanna Artemise auks uhke templi. Templi siseruumis, mida nimetati pühamuks, paiknes jumalanna hiilgav kuju, mida kaunistasid kalliskivid ja väärismetallid. Artemisionina tuntud tempel sai kuulsaks ja meelitas ligi kummardajaid nii lähedalt kui kaugelt. Kuid 356. aastal e.Kr. ühel ööl süütas Herostratose hullumeelne templi põlema. Hoone katus varises sisse, sambad kukkusid ümber ja jumalannakuju prantsatas maha. Kui Aleksander Suur mõni aasta hiljem Efeose vallutas, otsustas ta Artemise templi üles ehitada. Aastaks 250. e.Kr. oli tempel taastatud endises hiilguses ja kuulutati peatselt üheks seitsmest maailmaimest. Aleksander Suur ise ei näinud iialgi oma unistuse täitumist, sest Artemise templi ülesehitamine võttis Efose elanikelt 120 aastat. Artemise tempel oli üks oma aja suuremaid. Ristkülikukujuline tempel oli 52 meetrit lai ja 112 meetrit pikk. Templil oli 127 sammast
rannikul paikneva Kreeka linna Efose, ehitas ta sinna jumalanna Artemise auks uhke templi. Templi siseruumis, mida nimetati pühamuks, paiknes jumalannahiilgav kuju, mida kaunistasid kalliskivid ja väärismetallid. Artemisionina tuntud tempel sai kuulsaks ja meelitas ligi kummardajaid nii lähedalt kui kaugelt. (vaata lisa 1 pilt 3) Kuid 356. Aastal e. Kr. ühel ööl süütas Herostratose- hullumeelne templi põlema. Hoone katus varises sisse, sambad kukkusid ümber ja jumalannakuju prantsatas maha. Kui Aleksander Suur mõni aasta hiljem Efeose vallutas, otsustas ta Artemise templi üles ehitada. 8 Aastaks 250. e. Kr oli tempel taastatud endises hiilguses ja kuulutati peatselt üheks seitsmest maailmaimest. Aleksander Suur ise ei näinud iialgi oma unistuse täitumist, sest Artemise templi ülesehitamine võttis Efose elanikelt 120 aastat. Artemise tempel oli üks oma aja suuremaid
Kasvatati mitmesuguseid lilli nagu liiliaid, iiriseid, sibullilli, moone, rukkililli, kannikesi, sõrmkübaralilli, gladioole, jasmiine, lavendlit ja roose, samuti akantust. Aed oli tavaliselt korrapäraselt kujundatud, pikiteljega. Aia keskel enamasti bassein, purskkaevudega. Sammaste vahel rippusid vanikud luuderohuga. Ehitati ka pergolaid ja puust sõrestikke, millele toetusid roosid ja muud ronitaimed. Aias võis olla ka mõni jumala või jumalannakuju: Dionysos või Veenus. Toad olid enamasti kas akende või ustega siseõue poole. Suurem osa informatsioonist aedade kohta pärineb elamute seinamaalidelt (freskodelt). Tagumises aias, mida leidus ainult suuremate elamute juures, kasvatati mitmesuguseid puid (nn viridarium): viljapuid (õun, pirn, granaatõun, kirss, virsik, mandel) ja plataane, küpresse, loorbereid jt (Hellström 1997).
annaabi.ee 
