võib realistlikuks pidada. Vahel ongi seda nimetatud barokseks realismiks. Pärisbarokk Selline n.ö ehtne barokk on omane piirkondadele, kus katoliku kirik kõige ägedamalt tegutses Itaaliale, Hispaaniale, tol ajal Hispaania võimu all olnud LõunaMadalmaadele ehk Flandriale (praegune Belgia) ja neile Saksamaa piirkondadele, mis katoliiklikuks olid jäänud, samuti PoolaleLeedule. Neis maades pöörati suurt tähelepanu jumalakodade ehitamisele (sakraalarhitektuurile) ja usulise sisuga kujutavale kunstile. Pärisbarokk: barokkarhitektuur Peamiseks kunstiliigiks arenes barokiajastul arhitektuur. Selle sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Carlo Maderna: Santa Susanna kirik F.Borromini: San Carlo alle Quattre F.Borromini: San Carlo kiriku kuppel Fontani kirik Roomas Üleeuroopalise kuulsuse saavutas Lorenzo Bernini (15981680),
Barokile ei ole omane mõistuspärasus, vaid pigem rõhumine inimese tundemaailmale. Selline n.ö. ehtne barokk on omane piirkondadele, kus katoliku kirik kõige ägedamalt tegutses - Itaaliale, Hispaaniale, tol ajal Hispaania võimu all olnud Lõuna- Madalmaadele ehk Flandriale (praegune Belgia) ja neile Saksamaa piirkondadele, mis katoliiklikuks olid jäänud, samuti Poolale-Leedule. Neis maades pöörati suurt tähelepanu jumalakodade ehitamisele (sakraalarhitektuurile) ja usulise sisuga kujutavale kunstile. Siin kasutatud mõiste "pärisbarokk" võib tunduda kummaline, siiani seda kasutatud pole, ometi leiab lehekülje autor selle igati asjakohase oleva. Peamiseks kunstiliigiks arenes barokiajastul arhitektuur. Selle sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Tema tulekut olid ennustanud juba paar varasemat ehitist; väljakujunenult ilmnes ta Santa Susanna kirikus
· Kõige tuntumad on Santa Lucina katakombi maalid · 4. saj alguses suhtumine kristlastesse muutus · Tagakiusamine on teinud kristlasi hoopis tugevamaks ja pole neid hävitanud · 4. saj alguseks oli umbes 10% Rooma elanikest salajased kristlased · 313.a lõpetab keiser Constantinus kristlaste tagakiusamise ja kuulutab ristiusu lubatuks nn Milano edikt · Nüüd saavad kristlased võimaluse ka oma jumalakodade ehitamiseks · Kirikute eeskujuks võetakse enamasti basiilika · Basiilika roomlaste akendega turu- või kohtuhoone · Basiilika on üks kristliku kiriku vorme ka tänapäeval · Basiilikad levisid peamiselt Rooma riigi lääneosas · Basiilikate eripäraks on ristkülikukujuline kõrgendik katusel, kus asuvad aknad valgmik · Ühtse katusepinnaga kristlikku kirikut nimetatakse kodakirikuks · Kodakirikud on tavaliselt väiksemad kirikud
· Enamasti on tegu lihtsalt mingi dekoratiivse mustriga · Kõige tuntumad on Santa Lucina katakombi maalid · 4. saj alguses suhtumine kristlastesse muutus · Tagakiusamine on teinud kristlasi hoopis tugevamaks ja pole neid hävitanud · 4. saj alguseks oli umbes 10% Rooma elanikest salajased kristlased · 313.a lõpetab keiser Constantinus kristlaste tagakiusamise ja kuulutab ristiusu lubatuks nn Milano edikt · Nüüd saavad kristlased võimaluse ka oma jumalakodade ehitamiseks · Kirikute eeskujuks võetakse enamasti basiilika · Basiilika roomlaste akendega turu- või kohtuhoone · Basiilika on üks kristliku kiriku vorme ka tänapäeval · Basiilikad levisid peamiselt Rooma riigi lääneosas · Basiilikate eripäraks on ristkülikukujuline kõrgendik katusel, kus asuvad aknad valgmik · Ühtse katusepinnaga kristlikku kirikut nimetatakse kodakirikuks · Kodakirikud on tavaliselt väiksemad kirikud
· Arusaam kunstist muutus keskaja jooksul palju: varakeskajal (u 3/5. 10. Saj) valitses selge hierarhia kiriklike kultuspraktikate ja kunsti vahel, pärast Augustinust (5.saj) muutus negatiivne (kunst on valelik, petlik, meelitab inimesi kerglastele meelelahutustele, eksitab inimesi. Varasel keskajal oli kunst tabustatud ei suhtutud hästi. Ristiusu kultuspraktikad olid olulisemad. Kunsti kasutati küll jumalakodade kaunistamisel, kuid väärtustati siiski vähe) suhtumine kunsti veidi leebemaks ja alates nn kõrgkeskajast (al 11.saj) omistati kunstile juba eriline tähtsus, tekkis sakraalkunst (pühakojad ja nende sisemised ja välimised kaunistused, ikoonid) · Keskaegne kunst on valdavalt visuaalne kunst. Kristlik muusika ja kirjandus on väga tagasihoidlikud. Arhitektuur ja maalikunst esikohal.
annaabi.ee 
