Iseesi kui määrav selline enne olla võis, kuid õnnetus ei lasknud ennast kaua oodata. Legendi ühe variandi kohaselt tantsis Eurydike oma pulmapäeval sõbrataride najaadidega väljal ning astus maopesale, teise loo kohaselt põgenes ta Apolloni poja, karjus Aristaiose eest, kes teda ihaldama oli hakanud, ning ei pannud maas olevat madu tähele. Igal juhul sai ta jalast surmavalt hammustada ja viidi allilma. Orpheus hulkus mõnda aega leinates sihitult ringi ning laulis nii kurbi laule, et jumaladki neid kuuldes nutsid. Lõpuks otsustas ta oma armastatule surnuteriiki järele minna. Teel sinna saatis teda jumalate käskjalg Hermes, kelle ülesandeks mõnede müütide järgi oli surnuid Hadesesse saata. Orpheus võlus oma lauluga ära nii põrguväravaid valvava Kerberose kui Styxi jõe paadimehe Charoni ja pääses seeläbi allilma isanda ette. Hadese ja Persephone trooni ees seistes laulis Orpheus veelkord oma armastusest ning tegi seda nii
Paljud jumalad titaanid ja gigandid oleksid meeleldi Athenaga abiellunud, kuid tema on alati kõigi kosjad tagasi lükanud. Athena vooruseks oli neitsilikkus, mis oli tarkuse järel teisel kohal. Kui tundlik Atheena selles osas oli, seda näitab teebalase Teiresiase lugu. Müüt: „Teiresiase lugu“ Teiresias nägi Athenat kogemata alasti suplemas. Vihane jumalanna pani käe Teiresiase silmadele ja lasi mehel pimedaks jääda. Kohe hakkas jumalanna Athena oma tegu kahetsema. Ent jumaladki ei suutnud juhtunut olematuks teha. Seepärast kinkis Athena Teiresiasele hüvituseks selgeltnägijavõime ja pika eluea. Peale selle tohtis ta pärast surma Hadeses mõistuse säilitada. Müüt: „ Hukatuslik tüliõun“ Merenümf Thetisele oli ennustatud, et kui ta saab Zeusi või Poseidoniga poja, kasvab laps isast tugevamaks. Nii ei tahtnud kumbki jumal ilusa merenümfiga abielluda. Ainult surelik Peleus oli nõus Thetist kosima. Pulmad peeti Olümposel. Pidu oi täies hoos, kui
Liis Kaljuvee 10. b klass KAKSTEIST OLÜPLAST-TAEVALIK PEREKOND Referaat Juhendaja: I.Kukk Pärnu 2009 Sissejuhatus Kreeklased uskusid väga paljudesse jumalatesse. Kuid mõned olid teistest tähtsamad neid kutsuti Olümpose jumalateks. Kreeklased pidasid jumalaid surematuteks ja kõikvõimsateks. Kuid siiski ei olnud jumaladki muredest vabad, sest nende üle valitses vältimatu saatus nagu ka inimeste üle. Kreeka jumaltel on väga omane ka omasooihaldus. Peajumalaid kutsuti olümplasteks, sest nad elasid Olümpose mäel Põhja-Kreekas. Olümpose sissepääs kujutas endast suurt pilveväravat, mida valvasid aastaajad. Olümpos oli jumalate eluase, kus nad veetsid aega, magasid, nautisid ambroosiat, nektarit ja kuulasid Apolloni lüürat. Zeus (Jupiter)
Roomas termide muuseumis asuv Ludovisi Ares ,mis oli 4.saj teisest poolest pärineva kreeka originaali rooma koopia, kujutab võimsat Arest aga istuvana ,relvad tema ette maha asetatud. Mõlemad eelmainitud skulptuurid kujutasid noort ja tugevat Arest. Kujutavas kunstis tugineti kreeka müütidele ,kuid kujutati ka tema teisikut, roomapärast samastust Marsi. Mars Kaksteist Olümpose jumalat said kõik ka rooma jumalateks. Kreeka kunsti ja kultuuri mõju oli nii suur, et vana-rooma jumaladki muudeti kreeka jumalate sarnaseks ning olid nendega samastatavad. Enamikule neist (v.a Apollon ja Pluto) anti siiski rooma nimi. Mõningaid erinevusi kreeklaste ja roomlaste jumalates ja nende austamises siiski oli. Erinevalt Kreeklastest, kes oma julma Arest ei sallinud., meeldis Roomlastele nende Mars palju enam. Teda peeti Aresest olulisemaks. Ta polnud nende jaoks ahne ja julm, ent ääretult keevaline ,lapsik ja viril jumal, nagu teda on kirjeldatud kreeklaste „Iliases“.
Antiik-Kreeka panteon on rikkalik ning mitmekesine. Kreeklastel oli palju erinevaid tegevusvaldkondi ja huvitav arusaam neid ümbritsevast maailmast ning sellest tulenevalt olid ka jumalad teatud nähtuste või elualade patroonid. Oma töös saatsid või abistasid neid hierarhiliselt madalamal asetsevad, ent mitte vähem olulised jumalused. Nad esinesid gruppidena ning enamasti ei tähtsustata selle liikmeid teiste kõrval üle. Neidki austati, ent ka kardeti. Nagu jumaladki, esinesid nad antropomorfsel kujul. Ent kaunite naisjumaluste kõrval esines ka erinevate eluvormide vahelisi kohutavaid hübriide, kelle eesmärgiks oli inimesi karistada või suisa hukatusse juhtida. Erinnüsed Erinnüsed sündisid Uranose verest ning on vanemad kui Zeus või kes iganes Olümposel. Erinnüsed, ,,need, kes liiguvad pimeduses", elavad Vergiliuse järgi Ereboses, allilmas. Tegemist on vanade naisolevustega neil on juuste asemel ussid, koerapead, süsimust keha
Veel enne, kui toimub kokkupõrge, langevad vastase ridadele nooltepilved mõni sõdalane variseb surnult või haavatult maha, aga see ei pidurda teisi. Nagu tuulest tõugatud merelained paiskuvad vastu kaljusid, nende vastu purunedes, siis tagasi voolates ning taas mürinal edasi tormates, nii kohtuvad kreeklaste ja troojalaste read. Viimased teavad aga hästi, et nende vastas on Athena, aga sama hästi teavad nad, et sõjajumal Ares on nende poolt. Jumaladki on Olymposelt alla tulnud ja võtavad võitlusest osa kes selleks, et tappa, kes selleks, et hirmu tekitada, kes aga selleks, et mõnd elu päästa või surijale viimset kosutust anda. Ka võitlejate hulgas on palju neid, kellel kas ema või isa on jumal. Sõda peetakse samaaegselt nii taevas kui ka Trooja tugevate müüride juurest otse mereni ulatuval tasandikul. Kilbid kolksuvad üksteise vastu, odad ristuvad, rauda rüütatud või nahkrihmadesse turvistatud mehed põrkuvad omavahel kokku
annaabi.ee 
