Seda, et kirjakeelega nii on juhtunud, on märgata ka netikommentaarides. Inimesed kasutavad järjest rohkem slänge ja lühendeid. Eelmise nädala uurimuse põhjal võin öelda, et netikommentaatorid on tihtipeale väga kibestunud ja õelad. Eriti viimasel ajal. Üksteise pihta loobitakse halvustavaid sõnu ja väljendeid, mis võib-olla et teevad halvustajal tuju paremaks. Mind üllatas selles uurimustöös see, kuidas inimesed räägivad internetis, avalikult. Üsnagi julme väljendeid kasutatakse ja ka roppe. Ma ei oskagi mõelda, millest see tuleneda võib. Võib-olla tuleneb see tõesti sellest, et inimesed ei oska üksteisega enam korralikult suhelda. Ma ise olen kommenteerinud internetis artikleid, aga ma ei tee seda tihti. Kui kommenteeringi, siis kommenteerin korrektsete väljenditega, kuna mind ennast hakkab häirima see, kui keegi loeks mu kommentaari ja mõtleks, et issand, see mats küll rääkida ei oska.
maailma raputanud koolitulistamised nii Ameerikas kui Euroopas ja isegi Põhjamaades. Kui inimene ei suuda sõnadega oma tundeid väljendada ja probleemidele lahendusi otsida, ei leia ta muud väljapääsu, kui mõrvata oma kiusajad. Kas see ongi õige lahendus? Kindlasti mitte. Kuid kust on pärit säärane julmus? Arvan, et meie kaasaegne maailm ongi julm. Juba väikelapsena veedavad koolieelikud väga palju aega televiisori ees vägivaldseid multifilme vaadates. Mängitakse julme videomänge, kus pidevalt kedagi tapetakse. Lastevanematel ei ole mahti oma väikestele nähtut seletada, sest koosveedetud aega on väga vähe. Vanemad käivad pikki päevi tööl ja neil ei ole võimalust, tihti ka tahtmist ja oskusi lapsele kõike nähtut seletada. Virtuaalmaailm annab ka väga palju positiivset infot. Praegu on mõeldamatu koostada referaate ja teha erinevaid uurimustöid ilma arvutit kasutamata. Arvuti vahendusel saab
toimunud ning hoiti ära kolmanda maailmasõja puhkemine. Kuuba kommunistliku diktaatori Fidel Castro ja NSVL abiga aidati Angolas võimule kommunistid, keda aidati kõiksuguste sõjatehniliste vahendite ja ressurssidega, kuid muud majandusharud jäid teisejärguliseks. Teiseks tugevalt kommunistlikuks riigiks sai Etioopia, mis oli samuti NSVL mõju all. Nõukogude Liit toetas kommunismi levikut Aafrikas ning toetasid 70-ndate vältel pidevalt julme diktaatoreid.Säärane poliitika tingis pidevad kodusõjad, näiteks Angoolia kodusõda lõppes alles 2002. aastal. Majandus-sõjaline abi lõpetati Aafrika sotsialistlikele riikidele juba 1980-ndatel ning just külma sõja ja kodusõdade tulemusena on Aafrikast kujunenud üks mahajäetumaid ja vähearenenumaid piirkondi. Siiski ei saa väita, et Kolmandat Maailma puudutanud üliriikide pidev jõukatsumine möödunud sajandi teisel poolel oleks olnud üdini halb. Lähis- Idas sai
see aura, see õhkkond ja need noored. Ta ei lugenud juba mitmendat korda mõnda vanaaegset teost, et kõrvale hiilida noortest ja uutest tuultest kirjandusmaailmas. Sel hommikul, mil korjasime koos meie esimese ja kahjuks viimase ühiselt korjatud sinilillekimbu, kiitis ta just viimasel ajal aktuaalset raamatut Sass Hennolt ehk ''Mina olin siin. Esimene arest.''. Mulle tuli see muidugi üllatusena. Ta ei peljanud neid roppe sõnu, karme võtteid ja julme tegusid. Ta nägi sügavamale, ta hindas noore inimese vaeva püstitada endale raske eesmärk ja see ka ellu viia. Reaalsest elust otsekohest ja ilusatamata tõde kirjutada pole ju eriti kerge ja riskivaba. Nimekirjas, mis vanaema mulle andis, on kakskümmend viis raamatud, neist kakskümmend kolm on mul läbi. Tänu nendele raamatutele on minu ellu tulnud palju rohkem positiivsust, tarkust, tähelepanelikkust ja mõnu. Võib olla saan raamatutest mõnu teisel moel
Psühhopaati iseloomustab empaativõime puudumine, vähene kahetsus, valetamine ja manipuleerimine, vastutustundetus ning sageli vägivaldne ja agressiivne käitumine. (Traat, 2000). Nad ei suuda mõista teiste inimeste emotsionaalseid seisundeid, väljaarvatud intellektuaalseid tundeid. Kui tavaline inimene näeb kedagi valu kannatamas või kurvastuses, siis ta tunneb instinktiivselt kaastunnet ja kurbust. Psühhopaat aga ei tunne seda kunagi. Seega suudavad psühhopaadid toime panna julme ja halastamatuid akte, sest neid ei takista ükski ebameeldiv reaktsioon ohvri kannatamisel. Nad tahavad näidata enda mitteinimlikke tundeid enda ohritele. (Ramsland, 2005). Psühhopaadid ei tunne emotsioone nii sügavalt kui tavalised inimesed, aga nad ei ole täiesti emotsioonitud, lihtsalt nende emotsioonitunnetus on väga madal. Valu tunnetamine ega süütunne ei kutsu neis esile emotsioone. Psühhopaatidel puudub hirmutunnetus. See muudab
annaabi.ee 
