Julius Kuperjanov Eestis on selliseid inimesi, kellele peame oma vabaduse eest tänu avaldama, nii mõnigi. Üks neist on ka Julius Kuperjanov, kelle elu polnud küll pikk, see-eest aga kirev. Veelgi lühem oli Kuperjanovi sõjaline edulug u, millele ta jõudis pühenduda vaid mõned aastad. Juljus Kuperjanov sündis 11.10.1894 Ljohovos Venemaal, kust ta kümne aasta pärast perega Eestisse tagasi pöördus. Oma kooliteed alustas ta Sipe ministeeriumikoolis, 16- aastaselt jätkas õpinguid Tartu kooliõpetajate seminaris. Pärast seminari lõpetamist asus Kuperjanov tööle Kambja kihelkonnakoolis õpetajana, kus õpilased teda väga austasid. Kahjuks ei jõudnud ta oma tööd väga pikalt teha, sest juba 1915.aasta algul kutsuti ta Venemaale sõjaväeteenistusse
1563. aastal, Hiiumaa minekuga Rootsi võimu alla, läks mõis Rootsi kuninga valdusse. 1600- ndate aastate lõpus läänistati see ajutiselt Rootsi rittmeistrile Christoph Stackelbergile. 1620. aastal sai mõisa pandina ning 1624. aastal omandina Liivimaa kindralkuberner, krahv Jakob De la Gardie andes 1633.a. mõisale nime Suuremõisa (Großenhof). 1652.a. said De la Gardie ´de Hiiumaa valdused Jakob De la Gardie nooremale pojale Axel Juljus De la Gardie´le (1637-1710), kes oli sõjaväelane, väejuht ja riigiametnik. 1687-1704 oli ta Eestimaa kindralkuberner. De la Gardie perekonna käes oli Suuremõisa 1691. aastani, mil see reduktsiooni käigus Rootsi kroonile tagastati. Pärast Põhjasõda 1710. a. võeti Suuremõisa nagu teisedki Rootsi riigimõisad Vene krooni hallata. 1712-1755 oli mõis antud rendile. 1775.a. sai Suuremõisa omanikuks E.M.Stenbocki poeg Jacob Pontus Stenbock (1744-1824),
Jussi peale mõtles. Liisi ja Maret tahtsid aita magama minna. Andres aga ei lubanud, sest peretütarde koht on kambris. Liisi soovis siiski, sest Oru Joosep oleks tahtnud tema juurde aita tulla enne kui kroonusse peab minema. Liisi lubas teda ära oodata. Joosep tahtis ära Vargamäelt. Seal ei olnud midagi head juhtunud. Muudkui aga naabrite omavaheline riid ja kohtus käimine. Nii mõtles ka Liisi. Mäel olid ristitud Liine, Tiiu ja Kadri, Orul Jüri ja Juljus. Joosep oli kroonust pääsenud. Andres kuulis kõrtsis Pearult, et Liisi Joosepit magatab. Andres sai maruvihaseks. Siis aga leidis ta, et kui Liisist saab Oru perenaine, siis kuulub terve Vargamäe nende suguvõsale. Liisi ja Joosep ei tahtnud Vargamäele jääda ja Andres keelas Liisil Joosepiga suhelda. Ta rääkis ka Mariga, sest aimas, et Mari noorte suhtest teadis. Ta süüdistas Mari valetamises. Arvas, et Mari pole teda kunagi oma meheks pidanud, vaid ikka Jussi.
Ta on kõige parem näide renessanssi tavalisest inimesest. EGO. Kõige tähtsamaid teoseid on 1504 a. Valmistatud skulptuur Taavet. Taaveti teema oli popp juba 15 saj, võrreldes teiste taavaetitega lähenes ta sellele hoopis teiselt poolt. Tahtejõuline vägilane kes on valmis otsustavaks võitluseks. Tema taavetit peeetakse ideaalseks mehe kujuks. Ta kujutab taavetit sel hetkel kui.. nüüd ma lähen, ja löön selle koljati maha. Mooses. Üks osa paavst juljus teise hauamonumendist. Kavandati jälle hiiglaslikuna aga moosese kuju oli ainune mis sai valmis. Ta töötas Sixtuse kabeli lae kallal 1508-1512. 30 aastat hiljem saab valmis ka idaseina maal viimne kohtupäev. Kogu temaatika on piiblist. Lage katavad täiuslikult ja hästi arenenud inimkehad ta mitte ei püüa piiblit ümber jutustada vaid stseenidesse panna pingestatust. Keskseks stseeniks on Aadama loomine. Michelangelo on maetud firenzesse.
jutluste mõju umbes 200 meest Toomemäel. Rüüstati piiskopliku toomkirikut ja toomahärrade maju. Juba valmistuti piiskoppi linnuse ründamiseks. Siis sekkus Tartu raad, kel läks see korda ja suutis suure valamise ära hoida. Piiskopp jäi oma valdustes võimule, linnas endas aga tunnistati Luteri usku. Üldse kujunes nii, et esialgu võitis reformatsioon linnades. Linnades hakati jumalateenistusi pidama eesti ja saksa keeles. Jumala teenistuse tähtsaks osaks sai pastor Juljus ja koguduse ühislaul. Maal tunnistati aga endiselt katoliku usku, uus usk levis seal pikkamööda. Maal olid usuvahetusest huvitatud just mõisnikud. Nad lootsid osa kohaliku kiriku või kloostri maadest ja varadest endale saada. Talupoegi usuküsimused suuremalt ei huvitanud. Katoliku usk oli pühakute ja pühakujude ning värvi küllaste kombe talitusega oli neil isegi lähedasema. Nüüd aga värviti kirikute seinamaale üle, mistõttu maakirikute seinad olid valged ja igavad.
" 23. Orul karjas Riia matsakas ja madal plika, silmad kui haljad teraskillud, pilk pisut altkulmu, valkjad salgud alati silme ees. Tal oli kallis kass Milli, igal pool kandis kaasas. Indrek vihkas kassi. Oli tunnistajaks, kuidas Riia lasi Millil linnupoegi süüa. Lõpptulemus: kass surnud. Indrek kaevas haua valmis. Muska kraapis kassi välja. Lõpuks põletasid kassi üldse ära. Riia sai teada, ei andnud kunagi andeks. 24. Mäel Liine, Tiiu ja Kadri, Sass 25. Orul Juljus, viimane poeg Jüri · Sulast ja tüdrukut kaubeldi kõrtsis. · Eraldi meeste ja naiste(ja laste) viin. · Nelipühade aegu tutvus Vargamäe Eespere ümbruskonnaga, said omadeks inimesteks. · Kui Eespere alles pime mets kattis, kutsuti kogu saart Kuusiksaareks. - lk 61 kuidas sai Vargamäe nimetuse · Talu oli võlgu ostetud, sisse makstud vaid käsiraha, kuid peremees-perenaine ei tahtnud, et nende lapsed peaksid ostetud kohe tasa teenima. · Krõõdal sündis tütar - suur ja tugev
Viljandi Muuseumi fotokogu321 Foto 48. Kaarli Sammaste jazz (1930) Saaremaa Arhiivraamatukogu322 Foto 49. Uuemõisa jazz orkester (21.04.1935). Ees vasakult: Aleksei Koppel, Aleksander Kaldvee, Aleksander Kreek, Mihkel Peel, August Laar, Augustin Kommel ja Juhan Õun, taga: Aleksander Kommel, Herman Oll, Juljus Kirsimäe, Juhan Saar, Steffan Varb 321 VM 10606 322 SMF 3832 : 45 163 J. Maimiku kogust Foto 50. Six Swingers Dancing Palace Glorias (1939). Ees vasakult: Herbert Kulm, Enn Kandvere; taga: Voldemar Tammel, Elmar Kruus, Viktor Ignatjev, Uno Tambre E. Kitsemetsa kogust Foto 51
annaabi.ee 
