tarkust, lugedes palju erinevaid raamatuid. Julien oli andekas noormees, kes tahtis saavutada suurt kuulsust. Tema perekond temast ei hoolinud. Isa pidas Julieni laisaks ja kasutuks. Tema vennad ei tahtnud, et Julien oleks neist targem ja osavam. Jumal vastas Julieni palvele ja linnapea, härra Renal kutsus ta raha eest oma laste koduõpetajaks. Linnapea naine proua Renal arvas, et Julien võidab tema laste usalduse ning et lapsed on rohkem Julieniga koos kui nende emaga. Julienile meeldis lugeda ilmalikke raamatuid. Proua Renal oli 30-aastane koduperenaine, kes hoolitses ainult laste ja mehe eest. Ainuke positiivne omadus oli see, et ta oli ilus. Kõik hakkas ühest pisikesest käesuudlusest, mille tagajärjel Julien proua Renali ära armus. Armastus oli vastastikune. Lõpuks andis salakaval härra Valenod teada linnapeale, mis selles majas tegelikult toimub. Selle tagajärjel Julien pidi lahkuma majast ja kaotas oma töö.
Tal on õnne: algul on ta Verriers'i linnapea härra de Renali majas koduõpetajaks, seejärel seminarist Besanconis ja siis juba Pariisis markii de la Mole'i sekretär. Kuid sellest on veel vähe. Julien on südamete vallutaja: Verriers'is armus temasse linnapea abikaasa, Pariisis markii tüttar Mathilde, üks Prantsusmaa ihaldatumaid pruute. Julieni tabab katastroof. Markii saab proua de Renali poolt koostatud noormehest anonüümse kirja, mille tulemusel markii keeldub Julieniga suhtlemast. Julien sõidab kohe Verrieres'i kiriku ja tulistab seljatagant proua de Renalit. Vanglas ütleb ta kohtunikule, et tapmine oli ettekavatsetud ja et ta on surmanuhtluse ära teeninud, kuigi ta teadis , et naine sai kuulist kergelt haavata. Ta jääb kindlaks ka oma otsusele Besanconis, kus toimub rahvarohke protsess. 3.Kui alamast seisusest inimene püüab niisuguses ühiskonnas kõrgemale tõusta , siis saab ta seda teha vaid oma südametunnistuse ja inimväärikuse hinnaga
Lisaks proua de Renali välimusele ja isiksusele sunnib Julieni sellistele tegudele ka tema enda eneseuhkus ja pidev saavutusvajadus, soov olla teistest parem. Ühel õhtul Julien saavutabki selle, hoiab proua de Renali kätt, isegi tema mehe juures olekul (pimedas). Julien oli saavutanud selle, mida ihkas. Järgmiseks on Julien endale pähe võtnud, et peab proua de Renali kätt suudlema. Ka selle ta saavutab ning mille tagajärjel Julien prouasse ära armub, tunded on vastastikused. Julieniga juhtub veel palju erinevaid asju. Saades teada, mis Renalide majas tegelikult toimub saadetakse ta seminari. Pariisis muutub palju, Julien õpib seal palju ning saab et teiseks inimeseks. Julien saab tuttavaks Markii tütrega, nende suhe areneb väga kummaliseks. Mida vähem Julien Mathildele tähelepanu pöörab ja huvi tema vastu näitab, seda rohkem Mathilde teda tahab ja vastupidi. Lõpuks jääb Mathilde rasedaks. Julienile tuleb proua de Renalilt kiri, mis pole tegelikult tema kirjutatud
Ta saadab Mathildele tõrjuva kirja, millele vaatamata kutsub Mathilde ta oma tuppa. Ka selles näeb Julien lõksu, kuid tema mehelik au ja ego ei lase tal minemata jätta. Nad on küll koos, kuid Julieni poolt pole mingeid tundeid. Nad otsustavad oma ,,suhte" lõpetada. Endalegi üllataval kombel igatseb ta Mathildet, kelle jaoks on Julien tühjaks kohaks muutunud. Nüüd algab kassi ja hiire mäng, kus põhiliselt Mathilde mängib Julieniga. Kord ta tahab Julieni, kord jälle vihkab teda, ta ei tea ise ka, mida ta soovib. Mathilde on veidi Julieni moodi: inimesi ära kasutada, üritab jõuda eduni. Kuid Julien tõesti kannatab kõige selle käes. Julen saatetaks reisile, kus ta kohtab ühte oma sõpra, kes talle Mathilde südame võitmisel nõu annab. Sõber koostab väga läbimõeldud plaani, mida Julien peab järgima. Tema taktikaks on suhtuda Mathildesse täpselt samamoodi, kui kõigisse teistesse ning näidata
võistlesid selle nimel, kes suudab rohkem muljet avaldada neiule, kes nendega kaasas oli. Jeanne võitis. Nende isa oli friik lihtne tööinimene, teda paelus meri. Kui nad pärast kalastamist koju läksid, siis tuli neile külla notar, kes tuli teatega, et Jeanne sai päranduse. ,,Üks inimelu" Guy de Maupassant Jeanne - Oli noorena kloostris. 17-aastasena lahkus ta sealt. Sealt lahkudes oli ta häppy. Isa oli parun. Tekkis armusuhe Julieniga. Nad abiellusid. Jeanne oli hästi puhas, siis ta oli alguses päris kohkunud kui Julien temaga keppida tahtis. Käisid Korsikal. Tagasi tulles nende suhted jahenesid. Jeanne´l oli toatüdruk, kes ootamatult sünnitas lapse. Hiljem jäi Julien toatüdrukuga (Rosalie) Jeanne`le vahele. Mees oli teda kogu aeg petnud. Jeanne oli ka rase ja sünnitas poja. Julienil ja krahvi naisel tekkis suhe. Krahv sai teada, krahv tappis nad ära. Jeanne tundis end üksikuna
Kui nad ükskord kalal olid, siis nad võistlesid selle nimel, kes suudab rohkem muljet avaldada neiule, kes nendega kaasas oli. Jeanne võitis. Nende isa oli friik lihtne tööinimene, teda paelus meri. Kui nad pärast kalastamist koju läksid, siis tuli neile külla notar, kes tuli teatega, et Jeanne sai päranduse. ,,Üks inimelu" Guy de Maupassant Jeanne - Oli noorena kloostris. 17-aastasena lahkus ta sealt. Sealt lahkudes oli ta häppy. Isa oli parun. Tekkis armusuhe Julieniga. Nad abiellusid. Jeanne oli hästi puhas, siis ta oli alguses päris kohkunud kui Julien temaga keppida tahtis. Käisid Korsikal. Tagasi tulles nende suhted jahenesid. Jeanne´l oli toatüdruk, kes ootamatult sünnitas lapse. Hiljem jäi Julien toatüdrukuga (Rosalie) Jeanne`le vahele. Mees oli teda kogu aeg petnud. Jeanne oli ka rase ja sünnitas poja. Julienil ja krahvi naisel tekkis suhe. Krahv sai teada, krahv tappis nad ära. Jeanne tundis end üksikuna. Poeg oli koolis raskustes
Raha polnud,aga kaelakee vaja ju kinni maksta. Et võlga tasuda, elavad kokkuhoidlikult ja töötavad aastaid palju, laenavad raha jne, lõpus aga selgub, et kaelakee oli olnud võlts. On näidatud, kuidas inimesed püüavad niimoodi hakkama saada, et mitte oma väärikust kaotada. Mi romaanid on "Üks inimelu" (1883, Seal on naispeategelane Jeanne. Oli 17ane, lõpetas õpingud kloostris. Sõitis mõisa, mis saab kuuluma Jeanne'i tulevasele oerele. Tutvus seal vikont Julieniga. Abielluvad. Selgub, et Julien on ilge kooner. Said poja Pauli. Jeanne poputab teda ja on tõeline kanaema. Julienil tekkis suhe ka teenijannaga, kesllega ta sai ka poja. Asi tuli välja. Julienil tekkis suhe ka ühe krahvinnaga. Krahv aga armastas oma naist ja tappis nii Julieni kui oma naise. Jeanne elas koos oma isaga ja kasvatas poega. Poeg hakkas lõpuks elama ühe prostituudiga, kes sünnitas poja. Ema saatis neile kogu aeg raha
välja talup parem pool, kid ka Tsehhoviga sranane kujutamine, kus talup käituvad nagu metslased. 6 romaani. Tõi lugeja ette näiliselt mittetähelepanuväärseid episoode, samal ajal süvenes tegelaste psühholoogiasse. Osaks tabada pealtnäha vaevumärgatavaid tundeid + leidis seda, mida hiljem on hakatud nimetama alltekstiks. ,,Üks inimelu" Guy de Maupassant: Jeanne - Oli noorena kloostris. 17-aastasena lahkus ta sealt. Sealt lahkudes oli ta häppy. Isa oli parun. Tekkis armusuhe Julieniga. Nad abiellusid. Jeanne oli hästi puhas (hahahhaaahahahaaaa), siis ta oli alguses päris kohkunud kui Julien temaga keppida tahtis. Käisid Korsikal. Tagasi tulles nende suhted jahenesid. Jeanne´l oli toatüdruk, kes ootamatult (lol) sünnitas lapse. Hiljem jäi Julien toatüdrukuga (Rosallie) Jeanne`le vahele. Mees oli teda kogu aeg petnud. Jeanne oli ka rase ja sünnitas poja. Julienil ja krahvi naisel tekkis suhe. Krahv sai teada, krahv tappis nad ära. Jeanne tundis end üksikuna
Raha polnud,aga kaelakee vaja ju kinni maksta. Et võlga tasuda, elavad kokkuhoidlikult ja töötavad aastaid palju, laenavad raha jne, lõpus aga selgub, et kaelakee oli olnud võlts. On näidatud, kuidas inimesed püüavad niimoodi hakkama saada, et mitte oma väärikust kaotada. M-i romaanid on "Üks inimelu" (1883, Seal on naispeategelane Jeanne. Oli 17-a-ne, lõpetas õpingud kloostris. Sõitis mõisa, mis saab kuuluma Jeanne'i tulevasele oerele. Tutvus seal vikont Julieniga. Abielluvad. Selgub, et Julien on ilge kooner. Said poja Pauli. Jeanne poputab teda ja on tõeline kanaema. Julienil tekkis suhe ka teenijannaga, kesllega ta sai ka poja. Asi tuli välja. Julienil tekkis suhe ka ühe krahvinnaga. Krahv aga armastas oma naist ja tappis nii Julieni kui oma naise. Jeanne elas koos oma isaga ja kasvatas poega. Poeg hakkas lõpuks elama ühe prostituudiga, kes sünnitas poja. Ema saatis neile kogu aeg raha.),
annaabi.ee 
