Tavaliselt valime mingis situatsioonis sellise rolli, mille taga seisev inimestegrupp on meile kõige tähtsam või mille hukkamõistu me kõige rohkem kardame. Rollikonfliktid Võivad olla sisemised. Siis on eri inimeste ootused mingi rolli suhtes on väga erinevad. Või siis välised. Eri rollid nõuavad meilt erinevat käitumist (nt töö juures sõbraga). Ladus rollikäitumine : · Tagab inimeste vaheliste suhete stabiilsuse, annab meile kindlus ja julgeolekutunde (me teame, mida kelleltki oodata võib) · Muudab suhtlemise ökonoomsemaks, hästi rolle vallates ei pea me korduvates situatsioonides pead murdma, kuidas käituda või mida öelda. · Roll isegi kaitseb meid, aitab hoida piire ja enesehinnangut. Eriti olukordades, mis muidu tooksid kaasa alandust, ärritumist, solvumist jne Hea suhtlemisoskus eeldab: · Head orienteerumist rollides, mida teised täidavad · Oma põhirollide valdamist
mõjutab julgeolekutunnet (nii riiklikku, kogukonna kui ka isiklikku) ning millised tegurid seda suurendavad või vähendavad. Riikliku turvatunde mõjutajaks saab minu arvates olla ainult kas riik ise või siis teda ümbritsevad, mõjutavad teised riigid. Riikliku turvatunde alandajateks on näiteks vaesus, sisemine vägivald, kodusõjad, haiguste epideemiad ning lisaks ka erinevad looduskatastroofid (Inglehart, Norris, joonis lk 78). Antud olukordades on julgeolekutunde suurendamiseks oluline riigi enda töö ning väiksemal märal teiste riikide abi kui riik ise ei suuda olukordadega toime tulla. Näiteks looduskatastroofide puhul on oluline riigi valmisolek sellisteks juhtudeks. Kui riigid, milles on teada, et looduskatastroofe on palju, on sellisteks erijuhtudeks ette valmistunud, on ka rahval kindlustunne suurem kui riikides, kus taolised asjad tulevad ootamatult. Uurimused näitavad, et riikides, mis on kogenud majandusliku
Tavaliselt valime mingis situatsioonis sellise rolli, mille taga seisev inimestegrupp on meile kõige tähtsam või mille hukkamõistu me kõige rohkem kardame. Rollikonfliktid Võivad olla sisemised. Siis on eri inimeste ootused mingi rolli suhtes on väga erinevad. Või siis välised. Eri rollid nõuavad meilt erinevat käitumist (nt töö juures sõbraga). Ladus rollikäitumine Tagab inimeste vaheliste suhete stabiilsuse, annab meile kindlus ja julgeolekutunde (me teame, mida kelleltki oodata võib). Muudab suhtlemise ökonoomsemaks, hästi rolle vallates ei pea me korduvates situatsioonides pead murdma, kuidas käituda või mida öelda. Roll isegi kaitseb meid, aitab hoida piire ja enesehinnangut. Eriti olukordades, mis muidu tooksid kaasa alandust, ärritumist, solvumist jne. Hea suhtlemisoskus eeldab: Head orienteerumist rollides, mida teised täidavad
meie vägede hoobi alla. Rasked kaotused mitmepäevastes veristes võitlustes ja väsimus viisid Rauddiviisi lõpuks seisukorrani, et see väekoondis kaotas ajutiselt oma lahinguvõime. Rauddiviisi sisemist laostumist kiirendas meie vägede äärmiselt aktiivne tegutsemisviis: energilised vastulöögid ja järelejätmatu jälitamine koos alaliste kallaletungidega tiibadele ja selja taha, mis röövisid sakslastelt täielikult julgeolekutunde ja võimaluse puhkamiseks nii päeval kui öösel. Neis tingimustes ilmnes varsti Rauddiviisi kui palgasõdurite koondist iseloomustav joon - võime tegutseda aktiivselt vaid senikaua, kuni teda saadab edu. Juba esimesele ebaedule järgneb kiire sisemine kokkuvarisemine ja lagunemine. Rauddiviisist mitte vähemal määral oli lagunemas ka Landeswehr, keda üks ta liikmeist, nimelt krahv A. Stenbock-Fermor, iseloomustab järgmiselt: "... Vana uhke Balti Landeswehr
eraettevõtluses ja ka avalikus sektoris edukatele tegijatele: tehke oma töö hästi ära, siis võib mooramees minna. Hea veel, kui terve nahaga minna lastakse. See sarnaneb kommunistide praktikale: kui keegi midagi toimivat oma taibu ja hea õnne abil üles ehitas, siis võeti see üle ja anti parteilastele, edukas inimene aga tembeldati kulakuks või rahvavaenlaseks. Iga normaalne lojaalne kodanik tahaks tunda, et valitsejad tagavad riigi julgeoleku. Eestis on viimastel aastatel julgeolekutunde asemel sisendatud sõjahüsteeriat, aga enesekaitseks sõjaohu korral soovitatakse inimestele: minge häire korral kõik linnast maale. Ja kõik! Liberalismi humaanne poliitiline süsteem SLAID 3 Võlgnen selle essee (õigusolukorra analüüsi tavainimese seisukohalt) pealkirja esimese poole Ameerika poliitilise filosoofia guru John Rawlsi raamatule: "Õiglus kui ausameelsus. Taasesitus" (tõlkinud Tanel Vallimäe. Avatud Eesti raamat. Valgus, Tallinn 2015
annaabi.ee 
