· Institutsioonidevaheline koostöö Säilitamise korraldus nõuab rmtk osakondadevahelist koostööd. Säilituskava eesmärk ja struktuur · Säilituskava eesmärk on kogude seisundi parandamine Struktuur: · Taustainfo (asutuse funktsioonid, tegevuse eesmärgid, tingimused, maj. olukord) · Keskkonnatingimuste analüüs (hoonete seisukord, teavikuid mõjutavad keskkonnatingimused) · Kogude seisundi uuring (teave säilitatavate kogude kohta) · Julgeolekusituatsioon asutuses (hoidlate, saalide turvalisus) · Ohuplaneeringu analüüs (kava võimalike õnnetuste ja katastroofide puhuks) · Kasutatavate säilitusressursside analüüs (info uuendamismeetodite kohta; olemasolevad materjalid ja tehn.võimalused) Info uuendamine · Informatsiooni uuendamine andmekandja sisulise info ülekandmine uuele või samale andmekandjale, uude vormingusse või uude süsteemipõlvkonda.
rassi see, milliseda teda kujutavad ühiskonna mõjukamad grupid. Samastumise aluseks võib olla ka rahvusriik või ulatuslikum piirkond maailmas. Teadlased väidavad, et moodsal inimesel on tänapäeval mitu identiteeti, mis omakorda elu jooksul muutuvad. Kosmopoliit ehk maailmakodanik elab ühes riigis, töötab teises ja hääletab kolmandas. Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted ja vahendid Muutuv julgeolekusituatsioon Maailma julgeolekualane olukord pole sajandite ja isegi mitte aastakümnete lõikes olnud ühesugune. Vahel on maailm turvalisem ning rahu paremini tagatud, siis jälle olukord pingestub. Näiteks järgnes Teisele maailmasõjale külm sõda, mille raamesse mahtusid omakorda pingelõdvendusperioodid. Kõige üldisemalt sõltub rahvusvaheline julgeoleks kolme liiki faktoritest: · põhjalikest ning olulistest muutustest mõnes suurriigis; · suhetest suurriikide vahel;
.................................7 2.1Rahvusriikide suvereensuse küsimus.............................................................7 2.2Kultuurilised identiteedid................................................................................ 9 2.3Rassid, rahvused ja usundid samastumise teguritena....................................9 3.Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted ja vahendid.........................................11 3.1Muutuv julgeolekusituatsioon.......................................................................11 3.2Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted.......................................................12 3.3Rahvusvahelise suhtlemise vahendid...........................................................13 4.Peamised julgeolekuorganisatsioonid................................................................15 4.1Ühinenud Rahvaste Organisatsioon..............................................................15 4
Internatsionaliseerumine St rahvusvahelistumine tihe läbikäimine riikide ja rahvaste vahel Majanduses kaubavahetus, väliskapital, ka hariduses noortevahetus, külalislektorid, teadusprojektid. Infotehnoloogia mõju maailma arengule Digitaalne lõhe (infovaesed ja inforikkad riigid) Oht privaatsusele Mõju kultuurile Uut laadi töökohad ja nõuded haridusele Uued võimalused inimeste kaasamiseks Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted ja vahendid Muutuv julgeolekusituatsioon: II MS järel külm sõda, mis lõppes 1991 Pingelõdvendusperioodid NSV liit ja USA kärpisid vastastikku relvastust Islamifundamentalistide terrorism ja USA agressiivne välispoliitika Julgeolek sõltub: 1. Mõne suurriigi olukorra muutusest 2. Riikide omavahelistest suhetest 3. Tehnoloogilistest uuendustest, avastustest Mis on G-7 Hõlmab koos töötavaid suurriike. Itaalia, Jaapan, Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia, USA
riigikaitsesüsteemi üks tugisammas. NATO riikide relvajõududega koostegutsemisvõimelisuse ja ühitatavuse nõuete täitmisel on Eesti kaitsejõud Euro-Atlandi ühise julgeolekusüsteemi aktiivne liige ning on valmis tulevikus osalema kollektiivse julgeoleku tagamises NATO liikmena. Vajaduse korral ajakohastatakse käesolevat strateegiat vastavalt Euro-Atlandilises julgeolekusituatsioonis ja Eesti julgeolekupoliitikas asetleidvatele muutustele. II. JULGEOLEKUSITUATSIOON 1. Iseloomustus Eesti sõjalis-poliitilist julgeolekuseisundit määravateks teguriteks on Eesti geograafiline kuulumine Põhja-Euroopa regiooni ja naabrus Vene Föderatsiooniga, julgeolekupoliitika peasuund ühinemiseks Euroopa Liidu ja NATO-ga ning üha aktiviseeruv rahvusvaheline kaitsealane koostöö. Tänapäeva maailma iseloomustab rahvusvaheliste suhete kiire areng. Suurem osa Euroopast on haaratud üleatlandilisse koostöösse, mis põhineb ühistel demokraatlikel väärtustel
annaabi.ee 
