ainult tulevikuprobleem, vaid see on aktuaalne juba täna ja sellega tuleb jätkuvalt tegeleda. Kliimamuutused ja nende julgeolekumõõde on nii praegu kui ka tulevastel aastatel rahvusvahelistes suhetes väga olulisel kohal ja see jääb nii ka tulevikus. Sellega arvestamine võib aidata kaasa ülemaailmse valitsemise parandamisele ja selle reformimisele. Võimalikud võetavad meetmed on järgmised: • Kliimamuutustega seotud julgeolekuriskidele tähelepanu pööramine mitmepoolsel tasandil (kaaludes muu hulgas vajadust tugevdada teatud rahvusvahelisi õigusnorme, sealhulgas mereõiguse norme). • Tõhustada rahvusvahelist koostööd kliimamuutustega seotud julgeolekuriskide avastamise ja järelevalve ning ennetamise, leevendamise, nendeks valmisoleku ja nendele reageerimise suutlikkuse valdkonnas. Edendama piirkondlike julgeolekustsenaariumite väljatöötamist erinevate kliimamuutuste tasemete jaoks ja nende poolt
kaitsevõimet, luues sellega aluse ühiskaitse planeerimisele. NATO tegeleb rahuvalvega vastavalt 1991. aasta Rooma deklaratsioonile. Rahuvalveoperatsioone korraldab ta OSCE ja ÜRO egiidi all. NATO-t juhib peasekretär, kelleks on praegu Andres Fogh Rasmussen. NATO peamised tegevusvaldkonnad 21. sajandil on: Afganistan, suhted Venemaaga ja toimetulek uute ohtudega (küberrünnakud). Käesoleval ajal on tähtsaks rahvusvahelise koostöö teemaks uutele julgeolekuriskidele reageerimine, iseäranis küberjulgeoleku tagamine. Küberruumi haavatavus on kaasajal tõsine julgeolekuoht, mis puudutab kõiki riike ning millega peab võitlema globaalsel tasandil. Mais 2008 kiitis Eesti valitsus heaks riikliku küberjulgeoleku strateegia. Selle kohaselt soovib Eesti aktiivselt osaleda rahvusvahelise küberjulgeolekupoliitika väljatöötamisel, teadvustades probleemi erinevate organisatsioonide kaudu (NATO, EL, ÜRO, OSCE, Euroopa Nõukogu jt)
oma kaitsevõimet, luues sellega aluse ühiskaitse planeerimisele. NATO tegeleb rahuvalvega vastavalt 1991. aasta Rooma deklaratsioonile. Rahuvalveoperatsioone korraldab ta OSCE ja ÜRO egiidi all. NATO eelmise peasekretäri Jaap de Hoop Schefferi sõnul on 21. sajandil NATO peamised tegevusvaldkonnad Afganistan, suhted Venemaaga ja toimetulek uute ohtudega (küberrünnakud). Käesoleval ajal on tähtsaks rahvusvahelise koostöö teemaks uutele julgeolekuriskidele reageerimine, iseäranis küberjulgeoleku tagamine. Küberruumi haavatavus on kaasajal tõsine julgeolekuoht, mis puudutab kõiki riike ning millega peab võitlema globaalsel tasandil. Mais 2008 kiitis Eesti valitsus heaks riikliku küberjulgeoleku strateegia. Selle kohaselt soovib Eesti aktiivselt osaleda rahvusvahelise küberjulgeolekupoliitika väljatöötamisel, teadvustades probleemi erinevate organisatsioonide kaudu (NATO, EL, ÜRO, OSCE, Euroopa Nõukogu
luues sellega aluse ühiskaitse planeerimisele. NATO tegeleb rahuvalvega vastavalt 1991. aasta Rooma deklaratsioonile. Rahuvalveoperatsioone korraldab ta OSCE ja ÜRO egiidi all. NATO eelmise peasekretäri Jaap de Hoop Schefferi sõnul on 21. sajandil NATO peamised tegevusvaldkonnad Afganistan, suhted Venemaaga ja toimetulek uute ohtudega (küberrünnakud). Käesoleval ajal on tähtsaks rahvusvahelise koostöö teemaks uutele julgeolekuriskidele reageerimine, iseäranis küberjulgeoleku tagamine. Küberruumi haavatavus on kaasajal tõsine julgeolekuoht, mis puudutab kõiki riike ning millega peab võitlema globaalsel tasandil. Mais 2008 kiitis Eesti valitsus heaks riikliku küberjulgeoleku strateegia. Selle kohaselt soovib Eesti aktiivselt osaleda rahvusvahelise küberjulgeolekupoliitika väljatöötamisel, teadvustades probleemi erinevate organisatsioonide kaudu (NATO, EL, ÜRO, OSCE, Euroopa Nõukogu jt) ning arendades
kuritegevus, kriiside ja katastroofide tekitatud põgeniketulv jt. Kasvanud on vajadus kõige tihedamaks koostööks eri tasanditel. Eesti riiklikes huvides on osaleda rahvusvahelises, sh sõjalises koostöös, et veelgi kindlustada julgeolekukeskkonna stabiilsust. Sellest tulenevalt on Eesti valmis end sõjaliselt kaitsma, samuti selgesõnaliselt toetama demokraatlikke väärtusi nii kodus kui ka välismaal. Eesti peamine panus on tema enda stabiilsus, valmisolek astuda vastu julgeolekuriskidele ja riikide-mõttekaaslastega koostöövõimeliste relvajõudude ning kaitsevõime arendamine. Eesti jätkab riigikaitsekulutuste hoidmist 2% tasemel rahvuslikust koguproduktist ka pärast selle eesmärgi saavutamist 2002. aastal. 2. Sõjalised julgeolekuriskid Praegusel hetkel ja lähitulevikus ei eksisteeri Eesti julgeolekule otsest sõjalist ohtu. Samas on võimalikud ootamatud negatiivsed muutused rahvusvahelises julgeolekukliimas ning seetõttu ei
annaabi.ee 
