"Foorum" võtab seekord vaatluse alla Eesti julgeolekuolukorra. Millised on Eesti-Vene suhted ja kui kaitstud me siis ikkagi oleme? Stuudios arutavad Ants Laaneots, Mart Helme, Oudekki Loone ja Mart Nutt ning arvamuslauas Päevalehe välistoimetuse juht Evelyn Kaldoja ja kolumnist Ahto Lobjakas. Saatejuht Andres Kuusk, rezissöörid Maarika Lauri ja Indrek Kangur, assistent Margit Ossipova, produtsent Tiina-Mari Koljak. Erukindral Ants Laaneots, kes on samuti ka reformierakonna liige ütles esimesena sõna saades, et üheksas mai on venelaste jaoks väga tähtis sündmus, sest sellega tähistakse Suure Isamaasõja lõppu ning peaegu igas vene peres on selles sõjas keegi osalenud. Samuti mainis ta Surematu Polgu liikumist, see ei ole mitte ainult Venemaal toimuv, vaid ka teistest riikides võtsid inimesed sellest osa ning seal osales hulgaliselt rohkem inimesi, mõned mootorratturid jõudsin peaegu ...
aasta detsembris. Lisaks roteerisid Eesti, Läti ja Leedu 6-kuuliste perioodide kaupa Taani pataljoni koosseisus teenivat kompaniisuurust üksust (BALTSQN). Üksuste roteerimist Kosovos alustati 2003. aasta märtsis. Kompaniisuuruse üksusega on Eesti panustanud kolm korda: BALTSQN-7 ajavahemikus märtsist augustini 2003, BALTSQN-10 ajavahemikus septembrist 2004 märtsini 2005 ja BALTSQN-13 ajavahemikus veebruarist augustini 2006. Stabiilse julgeolekuolukorra tagamisel Balkani poolsaarel on laiemas tähenduses suur mõte kogu Euroopa julgeolekule. Seetõttu on KFORis osalemine Eesti jaoks oluline ka edaspidi ning seetõttu alustati 2007. aasta veebruarist uuesti rühmasuuruse üksuse roteerimist Kosovos. Raido Rinaldi 12c 5/7 Ellujäämine NATO pommidusi all BOJAN LAPSEVIC Aalmere, Holland Paari päeva eest helistasin oma vanematele Belgradi
Prantsusmaa, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Suurbritannia, Taani, Tsehhi, Türgi ja Ungari. NATO loodi 1949. aasta aprillis, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artikli 51 raames sõlmitud Põhja-Atlandi lepinguga. Lepingu allkirjastanud 12 Põhja-Ameerika ja Lääne-Euroopa riiki soovisid eelkõige luua vastukaalu Varssavi pakti riikide sõjalisele jõule. Möödunud sajandi viimasel kümnendil toimunud globaalse julgeolekuolukorra muutustega kaasnes organisatsiooni laialdane koostöö NATO-sse mitte kuulunud Euroopa riikidega. Suuremat osa vastavasisulisest tegevusest koondab Euro-Atlandi Partnerlusnõukogu (Euro- Atlantic Partnership Council), kuhu on kaasatud kokku 46 riiki, samuti programm "Partnerlus rahu nimel" (Partnership for Peace). Eesti sai NATO täieõiguslikuks liikmeks 29. märtsil 2004. a. Pikaajalise eeltöö tulemusena
Ajavahemikus juuli 2002 kuni juuni 2005 osalesid terrorismivastasel operatsioonil "Kestev vabadus" päästeameti eridemineerijad koos pommikoertega. Nende viimane missioon toimus 2005. aasta algupoolel, mil viieliikmeline meeskond koos kahe koeraga teenis Bagrami õhubaasis Kabuli lähistel. Koos Suurbritannia üksuste suundumisega Lõuna-Afganistani Helmandi provintsi alustasid seal alates 2006. aasta veebruarist teenistust ka Eesti üksused. Teistsuguse julgeolekuolukorra ja ülesannete tõttu asendati eraldiseisev demineerimismeeskond jalaväekompanii koosseisus olevate lahingpioneeridega ja lõpetati sõjalise vaatlusmeeskonna tegevus. ,,Hetkel on Afganistanis Helmandi provintsis teenimas ligikaudu 160 kaitseväelast. Eesti miinipildujarühmaga tugevdatud jalaväekompanii on Helmandis arvestatava jõuga manööverüksus, mis viib koos Suurbritannia,
Projekt kinnitatud Vabariigi Valitsuse istungil 27.05.2004 EESTI VABARIIGI JULGEOLEKUPOLIITIKA ALUSED (2004) SISSEJUHATUS «Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alused (2004)» on koostanud Vabariigi Valitsus ning see sisaldab Eesti julgeolekupoliitika eesmärki, põhisuundi ja julgeolekuolukorra üldhinnangut. Käesolev dokument koostatakse ja võetakse vastu kooskõlas rahuaja riigikaitse seadusega. 2001. aastal heaks kiidetud «Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alused» käsitles perioodi, mil riik oli teel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (edaspidiNATO) ja Euroopa Liidu liikmeks. Nende eesmärkide saavutamine tingib riigi tegevuse ümberkorraldamise julgeolekupoliitika vallas, säilitades samas järjepidevuse.
annaabi.ee 
