1 http://www.rusemb.ee/est/federation/general/ (10.02.13) 2 http://www.wiki86.com/view/23378.htm (10.02.13) on ida poolsete aladega võrreldes saarte ja lahtede rohke. Vaikne ookean on vulkaaniliselt ebastabiilne piirkond, kus esineb tihti tsunaamisid. 2010. aastal kinnitati Venemaal uus kaitsedoktriin, mis asendas 2000. aastal president Putini poolt heaks kiidedut doktriini. Uues kaitsedoktriinis tuuakse välja, et NATO ja Euroopa Liit ei ole Venemaa peamised vaenlased, kuigi julgeolekuohuks peeti NATO poolt planeeritud raketikilpide rajamist Venemaa piiride lähedusse. Pigem tuntakse muret Hiina võimsuse kasvamises. Doktriinis kujutatakse suurimateks julgeolekuohtudeks riike, kes esitavad Vene Föderatsioonile nõudmisi ja sekkuvad riigi siseasjadesse. Doktriinis kajastatakse ka naabruses ja ka riigisisest terrorismi ohtu ning selle vastase võitluse vajalikkust, kuigi suurimaks siseohuks peetakse riigikorra muutumist ning territoriaalse terviklikkuse kaotamist.
suurendada isiklikku/institutsionaalset võimuvälja keskaegses Euroopas. Teisalt leidus Euroopas kontingent noori mehi, kel polnud isiklikku maaomandit ja selget sihtotstarvet. Tegemist oli nooremate poegadega, kes ei pärinud perekonna vanimale pojale pärandatud maaomandit. Paljudel neist oli militaarne minevik seljataga ja pärast tegevusetuks jäämist soovis keskaegne ilmalik/vaimulik võim neist enda territooriumil vabaneda, kuna nad olid ilmseks julgeolekuohuks territooriumil. Seega oli nii mitmeski mõttes tegu kasuliku ristiretkega keskaegse eliidi jaoks. Ristisõjad siinsetel aladel toimusid Teutooni ordu haru Mõõgavendade ordu ning Taani kuninga Valdemar II egiidi all. Oma kanda üritasid Läänemaal kinnitada veel rootslased. Nii mõneski mõttes oli tegu viikingite traditsiooniliste Idaretkede jätkuga uutes tingimustes. Põhjamaades valitsesid nüüd kristlikud kuningad, kes olid mingil määral unifitseerinud ja
CIA) ja ka NSVL-i (KGB)tegid Soomes laialdast luuretegevust ning Soome oli nendevaheline informatsiooni vahenaja (Diplomaatia, ,,Kes valvas keda?", 2010). Soomele on alati olnud Venemaa käekäik üheks tähtsaimaks teemaks ja on ka seda täna- päeval. Soome huvides on see, et Venemaal areneks demokraatia ja vaba turumajandus ning areneksid ka õigusriik ja inimõigused. Üheltpoolt on see oluline Soome julgeolekule, kuigi soomlased Venemaad oma julgeolekuohuks ei pea, või nad vähemalt ei tunnista seda.Teisalt on Soomele tähtis majanduslik pool, mida soomlased peavadki kõige tähtsamaks. Tänu pika- ajalistele soojadele suhetele on soomlased väga hästi ära kasutanud just majanduslikke suh- teid Venemaaga ja sellest suurt kasu lõiganud. Venemaast on saanud Soomele suurim kauban- duspartner nii ekspordilt, kui ka impordilt. Venemaa lai turg on avanud soomlastele uued või- malused ning väga paljud Soome suurfirmad on Venemaal väga edukad
19 Laost, Saudi Araabiat, Sudaani, Usbekistani ja Vietnami. Kolmandasse rühma kuuluvates riikides Bangladeshis, Egiptuses, Indias ja Sri Lankal ignoreerivad võimud usurühmade diskrimineerimist. Venemaa on neljandas rühmas, mille võimud viivad mittepeamiste religioonide esindajate suhtes ellu eelarvamuslikku poliitikat. Raportis märgitakse muuhulgas, et Vene eriteenistused peavad mitmete usurühmade liidreid julgeolekuohuks. Koos Venemaaga on selles kategoorias Aserbaidaan, Valgevene, Brunei, Indoneesia, Pakistan ja Türgi. Raportis märgitakse, et usuvabaduste olukord on oluliselt paranenud Gruusias, Indias, Türkmenistanis, Araabia Ühendemiraatides ja Vietnamis (Kristlik leht kuulutaja). Sveitsi minaretikeeld jõudis inimõiguste kohtusse Strasbourgis asuv Euroopa Inimõiguste Kohus on saanud kuus kaebust Sveitsi minaretikeelu kohta, mille kohaselt keelati riigis uute minarettide ehitamine.
Eestile kõige lähemal, Narva ja Peterburi vahel Sosnovõi Boris töötab Leningradi Aatomielektrijaam LAES, mis piltlikult asub poolel teel Tallinnast Pärnusse. Venelased ehitavad järgneva seitsme aasta jooksul Sosnovõi Bori kaks uut reaktorit, kuid räägitakse ka kuue reaktoriga täiesti uuest tuumajaamast. Praegu asub LAES-is neli Tsernobõli-tüüpi reaktorit. President Toomas Hendrik Ilves on nimetanud võimalikku avariid LAES-is Eesti suurimaks julgeolekuohuks. Eesti praegune igapäevane elektrivarustus ripub Ignalina ja Sosnovõi Bori tuumajaama vahel, sest meie voolusagedust reguleeritakse Loode-Venemaa ühisvõrgus. Reaktorite hulk kasvab plahvatades ·· Praegu ehitatakse maailmas üheaegselt 28 tuumareaktorit, 64 reaktorit on kavandamisjärgus. ·· Uus Ignalina tuumajaam kuulub nende 158 reaktori hulka, mille ehitamise üle peetakse läbirääkimisi. ·· Tuumatehnoloogia, mille sisuks oli aatomite lahutamine väiksemateks osadeks, sai
annaabi.ee 
