*Riiginõukogu (ülemkoda, 40 saadikut, presidendi poolt nimetatud, kutsekodadest jne) *Ametiaeg parlamendil 5 aastat -Rahvaalgatuse kaotamine -Hääleõigus alates 22. eluaastast EV välispoliitika kahe maailmasõja vahelisel perioodil *26.01.1921 Antandi Ülemnõukogu tunnustab Eesti iseseisvust *Julgeoleku kindlustamine -1.12.1924 kommunistide riigipöördekatse -Suhete normaliseerumine võimalike vaenlastega -Rahvasteliit -Julgeolekualased liidud (nt Balti Liit) Majandus ja välispoliitika vaikival ajastul Majandus *Majanduskasv *Riigi sekkumine majanduse juhtimisse *Tööstuse edendamine *Ekspordi kasv (ainuke aeg eesti ajaloos, mil eestis eksport > import) *Rahva heaolu tõus Välispoliitika *1930. aastatel pingelisus rahvusvahelistes suhetes *sept 1934 nn Balti Antant *1938 neutraliteedipoliitika (tulemusteta tegelikult) *laveerimine kahe suurriigi vahel (Nõukogude Liit, Saksamaa) Muudatused vaikival ajastul
laiaulatuslikud vabakaubanduslepingud, millest areneks tulevikus välja ühine leping terve regiooniga. Singapuriga alustati läbirääkimisi 2010. a alguses, Malaisiaga sama aasta lõpus. 2011. a. kevadel toimus EL-ASEANi äriteemaline tippkohtumine, millega loodetakse tuleviks hõlmata ka erasektori esindajaid enam kaubandusläbirääkimiste agenda kujundamisse. 2.2 ELi ja ASEANi poliitilised suhted Pärast külma sõja lõppu on Aasia ja mõjuvõimsate riikide vahelised poliitilised ja julgeolekualased suhted pidevalt ja põhjalikult muutunud. Uus Aasia strateegia sai uue hoo esimesel Aasia-Euroopa tippkohtumisel (ASEM), riigijuhtide mitteametlikul kogunemisel Bangkokis 1996. aastal. ASEM viib ELi liikmesriigid kokku 10 ASEANi liikmesriigiga ning lisaks Hiina, Jaapani ja Koreaga ning sellest on saanud struktuur, millel on kolm sammast: poliitiline, majandus- ja rahandusalane ning intellektuaalne ja kultuurialane. 2006
(kui igal riigil on 1 hääl, siis/3nda maailma/arenenud riike on rohkem) Majandus- ja sotsiaalnõukogu ECOSOC (sisuline töö, keskendub sotsiaal- ja majandusküsimustele. Töö toimub järjepidavalt, enamus ÜRO sisulisest tööst tuleb sealt. ) Rahvusvaheline Kohus ICJ- riigid esitavad kaebusi, 15 kohtunikku kuulavad. Hooldusnõukogu- kaitses nende riikde huve, kes olid teel iseseisvusele Julgeolekunõukogu- kõik sõjalised ja julgeolekualased otsused, sõjaväelise aspekti mõjutamine - 15 liiget, 5 ei vahetu kunagi, 10 vahetuvad periooditi. - 10st 1 peab olema Araabia riik - Süsteem, kuidas on komisjon üles ehitatud: igast piirkonnast peab olema keegi esindatud! - Julgeolekunõukogu on suht mõttetu, nad ei ole midagi erilist korda saatnud. ÜRO peamised tegevused - Arengu toetamine, inimõiguste kaitse, toiduabi, hariduse, kultuuri toetamine
häälteenamus). Majandus-ja sotsiaalnõukogu ( ECOSOC) Seal tehakse kõige sisulisem töö ära, keskendub sotsiaal- ja majandusküsimustele- plaanide koostamisele kuidas rahastada ja korraldada; 54 liiget igast piirkonnast ( valitakse süsteemi alusel, hetkel on liige ka Eesti).Liikmed valitakse 3 aastaks. Julgeolekunõukogu on see millele rõhutakse palju ja peetakse ÜRO kõige tuntumaks pooleks.Teeb sisuliselt kõik sõjalised ja julgeolekualased otsused. Julgeolekunõukogu peaks teoreetiliselt olema maailma julgeoleku ülem, tegelikuses on see mõtetu mis seal toimub. Liikmeid on 15, 5 on alalist liiget kes on ja jäävad( Venemaa, Prantsusmaa, USA, Hiina, Suurbritannia) teevad otsuseid ja õigus otsuseid vetostada anuisikuliselt. Mõtetu sellepärast, et kõik probleemid tekitavad need alalised liikmed ise ja siis ka vetostavad . Rahvusvaheline kohus ( ICJ) Riigid esitavad kaasusi (tavainimene ei saa kaebusi esitavad, esitavad
võrgustikuga ( Greenwichi, Ladina, Pukovo), mis põhast lõunasse ühendab omavahel põhjapoolust lõunapoolusega, ehk nullmeridiaan. Ka mitte midagi ei muutu, ku pöörame maakera ringi, „jalad“ ülessepoolwe. Siis võime maakeral avastada hoopis midagi huvitavamat ja poliitliserlt tähtsat. Samas võime mõne asupaiga kaardil nihutada kaardi keskele jas siis näeb jälle midagi vajalikku. Näiteks Eesti nihutamine Euroopa kaardi keskpaika ja siis on näha sealt paremini julgeolekualased ganntiid ja ohud. Seega geoõpetus tagab meile ajas ja riimis juurdepääsu maakera tundlikele oluliselt tähtsatele punktidele, mis võimaldab luua kontrolli nende üle. Geograafilised ja geopoliitilisdäärtused ja ressurss (Geopoliitika (GP) varakamber). Juba kaasaegse GP üks looja, R. Kjellén kirjutas, et geopoliitika koondab endasse majanduspoliitika, rahvastikupoliitika, sotisaalpoliitika ja võimupoliitika jõudu, mille eemärgiks on koondada ja luua sellest jõust
annaabi.ee 
