Spiiker: 1) tagab istungite korrakohase toimumise ja päevakorra täitmise 2) ei tohi osaleda parlamendi komisjonide ja fraktsioonide töös 3) riigipea pikaajalise eemaloleku korral muutub spiiker riigipea kohusetäitjaks Komisjonid/komiteed on parlamendi tööorganid. Alatised komisjonid keskenduvad ühele valitsemisalale. Riigikogu komsjonide loetelu kattub suures osas ministeeriumide loeteluga. Iga parlamendisaadik kuulub ühte komisjoni. Umbes pooli komisjone juhviad opositsioonierakondade saadikud. Erakorraliste probleemide uurimiseks võib parlament luua ka ajutisi komisjone. Parlamendi erakondlik jaotus Koalitsiooni moodustavad need parteid, kes kuuluvad valitsusse. Kui kõik ministrikohad on ühe partei käes, räägitakse valitsusparteist. Opositsiooni kuuluvad need erakonnad, kes ei ole valitsuses esindatud ja mängivad vastasjõu rolli. Opositsiooni kohuseks on kritiseerida valitsuse ettepanekuid ja pakkuda neile alternatiive.
Näide 3: Ameerika vallutamine Peaküsimus: Kas indiaanlased on inimesed nagu me ise?? Vastusest sõltusid käitumisnormid: kas me peaksime nad endale allutama v suhtlema kui võrdne võrdsega, kas viime ristiusu vägivallaga? Tekitas ka abstraktsemaid küsimusi: mis on ,,inimene"? kas eu inimese eluviis ainus võimalik mudel? 2 laadi ideed: kirjeldav(empiirilised, võivad põhineda nii kogemusel kui abstr. Mõtlemisel, mis on maailma, mis inimese loomus, mis tungid teda juhviad, kuidas omavahel suhtlevad); normatiivne (ettekirjutuslik,hinnanguline; teatavat laadi käitumine hea, teine halb, anname soovitusi, juhiseid, millised paremad teguviisid) Interdistsiplinaarsus: katse näha tervikpilti, teemad paljudest valdkondadest Ideedeajaloo traditsioonid: 2 põhilist meetodit- kanooniline e tekstuaalne ja ajalooline e kontekstuaalne Tekstuaalne meetod- ideedeajaloo kui distsipliini alguspunkt, Arthur Lovejoy, John
mees). 14. Kirjandusteose tegelased Proosateose tegelased on teose kõige olulisemaks kopmonendiks. Tegelased viivad sündmustikku edasi, nende kaudu avaneb toese ideestik. Lugeja tunneb huvi ennekõike tegelaste ja nende elusaatuste vastu. Kirjandusteose tegelased jagunevad nende tähtsuse järgi o Peategelaseks o Kõrvaltegelaseks o Episoodilisteks tegelasteks. PEATEGELANE või peategelased kannavad teose ideelist põhiraskust, juhviad ja kannavad sündmustikku. KÕRVALTEGELASED on peategelas(t)e teenistuses ja jäävad tähtsuselt nende varju. EPISOODILISED tegelased esinevad teoses vaid põgusalt. TÜÜBIKS nimetatakse tegelast, kelles avalduvad teatava inimrühma iseloomulikud jooned. Tüüp on ilma eriomaste iseloomujoonteta, ent ta aitab ilmekalt avada ajastule eriomast. Kirjanduslik tegelane võib vahel olla loodud tegelikust elust võetud inimeste põhjal.
· Geenid on taganud meie esivanemate ellujäämise ja paljunemise. Iga elav inimene on evolutsiooniline kordaminek 01.10 Inimese areng ja sotsiaalne keskkond Sotsialiseerumine ühiskonna liikmeks saamine, rollide ja reeglite õppimine. Suurim sotsialiseerumine toiumb lapsepõlves. Desotsialiseerumine mingist rollist loobuma õppimine Resotsialiseerumine mingi rolli taasõppimine Sotsialiseerumise agendid inimesed ja organisatsioonid, kes juhviad sotsialiseerumise protsessi (vanemad, kool, sõbrad, televisioon) Mis määrab inimese arengu? Nature vs nurture · Bioloogiline determinism inimese olemus sõltub sellest, milline on tema kaasasündinud potentsiaal (nature). Bioloogia poolt ära määratud, geneetiline · Keskkondlik determinism inimese olemus sõltub keskkonnast, kus ta üles kasvab (nurture). Kultuuriline keskkond. Filosoofias
Althusseril oli sellejaoks oma termin ,,lecture symptomale" ehk sümpaatiline lugemine ehk siis teatud tõlgendus loogikale. See toimus kahel tasandil: 1. Teksti enda lugemine 2. Kõigi vaikuste ja puuduste lugemine, mida tekstis pole. Eriti peen ja kriitiline tekstile lähenemine. Selle idee allikaks on Freud. Freudi idee alateadvusest: inimesed oma käitumises tihtipeale ei käitu nii nagu nad tahavad, vaid nende käitumisi juhviad jõud mis on sügaval inimese sees, varjul. · Popkultuuri vallast: Reklaami analüüs: Reklaamid on popkultuuris toimuva ideloogia näide. Reklaami tekstid on kindlad. Nt. Alkoholi nauditavuse ideed esitlaltakse alko reklaamis. Suur osa kirjandusest on võimalik lugeda sellisest mõistes: mis jäätakse välja? Reklaami puhul jäätakse välja otsene üleskutse ostmisele.
annaabi.ee 
