1)Andmekogumisuuring 2)Rakendus-ehk probleemuuringud 3)Baasuuringud Lähtuvalt uuringumeetodist: 1)Kvalitatiivuuringud 2)Kvantitatiivuuringud Kestuse ja korraldamise perioodilisuse alusel: 1)Ühekordsed uuringud 2)Jätku-uuringud Uuringutulemuste omandiõigusest lähtuvalt: 1)Monopoolne uuring 2)Mitme tellija uuring 3)Sündikaatuuring ehk valmisuuring 4.Valimid: liigid ja iseloomustus. (õpik lk 323-324) 1.Juhuvalimid 1)Lihtne juhuvalim 2)Süstemaatiline valim 3)Kihtjuhuvalim 4)Klaster ehk territoriaaljuhuvalim 1.Mittejuhuvalimid 1)Omaotsustuslik valim 2)Mugavusvalim 3)Kvootvalim 4)Lumepallivalim 1.Küsitluslehe koostamise juhised ja kasutatavate küsimuste liigid.(õpik lk 312-316) Küsimustiku struktuur: 1)Sissejuhatus 2)Ankeedi täitmise juhend 3)Küsimused, mille abil püütakse koguda vajaminevat informatsiooni
tarbijatelt), esmased (vaatlus, küsitlus, katse). Ettevõttevälised allikad: teisesed (info massimeedia vahendusel, ostetav info, varasemad uuringud), esmased (vaatlus, küsitlus, katse). 17. Turunduse andmete kogumise meetodid: vaatlus, küsitlus ja katse. 18. Turu-uuringu läbiviimiseks valimite moodustamine ja meetodid. Üldiselt jaotatakse valimid juhu ja mittejuhuvalimiteks. Juhuvalimites on kõigil võrdne võimalus osutuda valituks. Juhuvalimid jaotuvad: lihtvalim (igale omistatakse kindel number ja nende seast toimub loosimine), süsteemvalim (nt valitakse iga kümnes), kihtvalim (jaotatakse kindlate tunnuste alusel nagu sugu, vanus jne), klastervalim (jaotatakse erinevateks osadeks nii, et need tunnused on käsitletavad miniatuurse üldkogumina). Mittejuhuvalimi meetodid: omaotsustuslik valim (uurija oma arvamuse põhjal), mugavusvalim (lähikondlased, kes
otsused/lahendused; uuringu kasutajad) 2.Uuringu eesmärkide püstitamine 3.Teabeallikate määratlemine Uuringumetoodika väljatöötamine 4.Andmete kogumise metoodika (kvantitatiiv- ja kvalitatiivuuring) 5.Valimi määramine (üldkogum, valimi esinduslikkus) Uuringu teostamine 6.Andmete kogumine 7.Andmetöötlus ja analüüs 8.Tulemuste tõlgendamine ja esitamine (tulemuste raporteerimine, järeldused, soovitused) Valimivõtu meetodid: Juhuvalimid: Lihtne juhuvalim – igal üldkogumi liikmel võrdne tõenäosus sattuda valimisse, st üldkogumi nimekirjast valitakse juhuslikul viisil välja nii palju elemente kui tarvis; pole loodud kriteeriume valimisaluseks. Süstemaatiline juhuvalim – üldkogumi liikmed on võetud valimisse kindla süsteemi alusel. Näiteks uuringusse kaasatakse nimekirja alusel iga viies õpilane.
Uuringu eesmärkide püstitamine -> 3.Teabeallikate määratlemine (esmased- ja teisesed andmed) -> 4.Andmete kogumise metoodika (kvantitatiivuuring, kvalitatiivuuring) -> 5.Valimi määramine (üldkogum, valimi esinduslikkus) -> 6.Andmete kogumine -> 7.Andmetöötlus ja analüüs -> 8.Tulemuste tõlgendamine ja esitamine (tulemuste raporteerimine, järeldused, soovitused). Valimivõtu meetodeid on mitmeid ning need jagunevad kahte põhigruppi: juhuvalimid (lihtne juhuvalim, süstemaatiline valim, kihtjuhuvalim, klaster- ehk territoriaaljuhuvalim) ja mittejuhuvalimid (omaotsustuslik valim, mugavusvalim, kvootvalim, lumepallivalim) 20. Segmenteerimise olemus, alused, segmentide profiil Turu segmenteerimine on protsess, mille käigus jagatakse ühe toote või teenuse turg alagruppideks ehk segmentideks klientide eripära alusel. Peamised turu segmenteerimise tunnused jagunevad kahte põhigruppi:
mõnede elementide jaoks on see null. Meetodi valik oleneb uuringu eesmärkidest: Kui eesmärgiks on minna süvitsi, analüüsida, arendada mingit teooriat, siis sobivad paremini väikesed sihiteadlikud valimid Kui eesmärgiks on mingeid kategooriaid võrrelda või kirjeldada, sobivad suured tõenäosusvalimid. Valimite tüübid Tõenäosusvalimid Sihiteadlikud valimid Lihtsad juhuvalimid Struktureeritud valimid * Loteriimeetod * Kihtidega valim * Kvoodivalim * Juhuarvude meetod * Kobarvalim e klaster * Mugavusvalim * Süstemaatilise valiku * Vabatahtlik valim meetod * Lumepallivalim * Eesmärgistatud valim Valimi kvaliteedist
d. Küsitleja vead. Küsitleja võib tahtmatult või tahtlikult põhjustada uuringu tulemuste moonutamist. Valimi moodustamine Valim moodustatakse vastavalt uuringuprobleemis määratletud huvigrupile ehk selle alusel koostatud statistilises ülesandes defineeritud uuringu sihtkogumile, uuritavatele alamkogumitele ja soovitavale uuringu täpsusele. Kõige üldisemalt jaotatakse valimi moodustamise meetodid kahte kategooriasse: 1. Juhuslikud valimid ehk juhuvalimid ehk tõenäosuslikud valimid (probability samples). 2. Mittejuhuslikud valimid ehk empiirilised valimid ehk mittetõenäosuslikud valimid (nonprobability samples). Juhuvalim on valim, kuhu sattumise tõenäosus on võrdne ja nullist erinev kõigi huvialuste jaoks. Perfektne juhuvalim eeldab täielikku alusnimekirja ehk loendit, mida aga paljude turundusuuringute jaoks on võimatu või väga raske koostada. Mittejuhuvalimi puhul on valimisse sattumise tõenäosus huvialustele
annaabi.ee 
