valitud. Kordustäpsus [Precision] - omadus, mis näitab millegi täpset määratletust või väljendatust. Viitab testi või mõõtmisvahendi võimele anda samaseid tulemusi mõõtmiste korduval teostamisel. Mõnikord nimetatakse ka korratavuseks. Lihtne juhuslik valim (Simple random sampling) Populatsioonis on kõigil isikutel võrdne võimalus olla valitud uuringu valimisse. Juhuvalikuga valimi koostamise eelis on see, et valimi tulemused on üldistatavad suurele üldkogumile. Probleemiks on see, et uurijal peab olema kogu populatsiooni isikute nimekiri ja neile juurdepääs Mittetõenäosuslik valik (Nonprobability sampling) on meetodid, mis ei kasuta formaalseid juhuslikkuse printsiibil põhinevaid meetodeid valimisse kaasatavate Populatsioon – on teatave sarnaste tunnustega uurimisobjektide koguhulk.
Jõuti järelduseni, et haridus mõjutab siiski kas suuremal või vähemal määral inimeste tööd, pereelu ja elamispinda . 4 Kokkuvõte meetodi kasutamise kogemusest Individuaalandmetega töötamine oli kindlasti huvitav kogemus. Kuna uuringu käigus kogutud andmeid oli palju ja küllaltki laia temaatikaga, oli võimalus analüüsiks valida just meile sobivad andmed. Individuaalandmete analüüsimise muutis lihtsamaks väga hästi koostatud andmebaas ning suur valim. Küsitlusuuringuks juhuvalikuga valitud elanike haridustase, ametid ning korteri/maja maksumus iseloomustas hästi sealset elanikukonda. 10 11 5 Kasutatud kirjandus Ahas, R., Silm, S., 2006 ,,Tallinna tagamaa uusasumite elanike ajalis-ruumilis käitumise anlüüs" 12 6 Lisa Linda 25% Raul 25% Liisu 25 % Kati 25%
Juhus - nähtus, mis leiab aset ilma põhjuseta (ettearvamatu). Teooria – Väidete ja argumentide üldistatud süsteem, mis seletab mingit probleemi ja on katse teel kinnitatav või ümberlükatav Empiiriline kogemus – tõenditel baseeruv; vahetut kogemust sisaldav Metodoloogia – distsipliin, mis uurib meetodite olemasolu Meetodid paradigma sees: Kvantitatiivne: 1) Eksperiment – subjekti mõjutamine faktoriga •Kontrollib põhjus-tagajärg seost jagades uuritavaid randomiseeritud (juhuvalikuga) gruppidesse •Uurija manipuleerib ühte või enamat sõltumatut muutujat, et teha kindlaks kas manipulatsioonil on tagajärg EKSPERIMENDID Eel-eksperiment (pilootuuring) -katse ilma kontrollrühmata •Quasi-eksperiment(quasi = “peaaegu”) –faktori ja kontrollrühmaga kuid ilma juhuvalikuta katse (probleemiks on –kas tulemused kehtivad ka väljas pool antud gruppi?) •Individuaalne(ühe subjekti) katse–vaadeldakse indiviidi(de) (erakordne indiviid, kallis metoodika, kitsas
14 Turundusuuringud Meelis Zimmermann 2. majapidamispaneel – tulud-kulud toodete-teenuste lõikes. Paneeli valim moodustatakse kõigist antud maal või piirkonnas elavatest leibkondadest juhuvalikuga, mis tagab valimi esinduslikkuse üldkogumis. Andmete kogumine viiakse läbi päevikuuuringuna, kus leibkond registreerib kõik omad tulud ja kulud uuringuaja vältel. Valimi suuruseks on 1600, küsitlus tehakse posti teel ja vastuseid laekub umbes 600. Uuringu tulemusena on võimalik kindlaks teha erinevate toodete-teenuste tarbijate profiil sotsiaal-demograafiliste parameetrite järgi nagu sugu, vanus, haridus jne. Levinud on ka kaupluste paneelluuringud, kus respodentideks on müügikohad
kordasid 2000.a. kasutatud küsimusi. Küsitlus viidi läbi TNS Emor–i poolt korraldatavate omnibuss-tüüpi uuringute raames. Küsitletavate valim oli moodustatud „isekaaluvana“, st kasutati üldkogumi proportsionaalset mudelit ja mitmeastmelist tõenäosuslikku juhuvalikut. Üldkogum oli jaotatud piirkondadeks. Igas piirkonnas teostatati kaheastmeline valik. Esmased valikuühikud olid valimipunktid (täpsustusega kuni lähteaadressi tasandini), mis valiti juhuvalikuga asula suurusele (elanike arvule) proportsionaalse tõenäosusega. Valiku baasiks oli Rahvastikuregister. Igas esmases valikuühikus valiti seejärel teisesed valikuühikud – inimesed. Küsitletavate valikuks valimipunktis kasutati lähteaadressi meetodit, mis kujutab endast reeglite kogumit lähteaadressist edasiliikumise marsruudi, majade ja korterite/leibkondade valikuks. Arvestades inimeste