Reaalseteks e loomulikeks Grupid jagunevad (2): ) Suurteks (nt rahvus, sugu, haridustase jne) ) Lokaalseteks (asutus, elamu-kooperatiiv, ülikool) ) Väikesteks Gruppide veel üheks oluliseks liigituseks (3) on: i. Esmased grupid, mille liikmed suhtlevad vahetult, omavad emotsionaalseid suhteid ning enamasti samastavad ennast grupiga (nt perekond) j. Teisesed grupid, mille raames inimestevaheline side ja suhtlus on lõdvemad ja juhuslikumad; teisese grupi liikmed ei pruugi mõnikord peale ,,tuttava näo" äratundmist enam intensiivsemalt suhelda (nt aastaid samas juuksurisalongis kohtuvad inimesed) Oluliseks on ka liigitus (4): · Formaalsed grupid, mille struktuur ja sageli ka ametlikud rollid määratakse väljastpoolt ning mis on enamasti juriidiliseks isikuks või selle allüksuseks (nt erakond, asutus)
mõjukusega teiste silmis. Staatuse kolmeks peamiseks allikaks on pärilikud võimalused ja positsioon, tegevuse edukus, telent. Peamiseks strateegiaks on võtted, mille avil isik püüab naäidata oma väärtust grupile kui tervikule. Gruppide oluliseks liigituseks on: - esmased grupid, mille liikmed suhtlevad vahetult, neil on emotsionaalseid suhteid ning enamasti samastavad ennas grupiga. - Teised grupid, mille raames inimestevaheline side ja suhtlus on lõdvemad ja juhuslikumad, teisese grupi liikmed ei pruugu münikord peale „tuttava näo“ äratundmist enam intesiivsemalt suhelda. Oluliseks on ka liigus: - formaalsed grupid, mille struktuur ja sageli ka ametlikud rollid määratakse väljaspoolt ning mis on enamasti juriidiliseks isikuks või selle allaülekuseks. - Mitteformaalsed grupid, mille kujunemine on stiihilisem, mille eripärad ja rollistruktuur tulenevad inimeste isiklikest omadustest ja milles kasutatavad sanktsioonid tolliootuste ja
Gruppide liigid Tinglikud ja reaalsed kui liikmete vahel pole otsest psühholoogilist kontakti statistilised ; liikmed on reaalses suhtluses loomulikud) Väikesed grupid - kuni paarkümmend inimest, kes üksteist tunnevad, kelle vahel on kujunenud tööjaotus, kelle liikmed omavad kindlaid rolle Esmased ja teisased liikmed suhtlevad vahetult, omavad emotsionaalsed suhteid ; mille raames inimestevahelime side ja suhtlus on lõdvemad ja juhuslikumad Formaalsed ja mitteformaalsed struktuur ja rollid määratakse väljaspoolt ( erakond, asutus) ; ühiste huvide ja sarnasuse alusel Liider kõrge staatus, peaks olema kõrge autoriteet Juhtimisstiilid Grupimõtlemine Grupi-polarisatsioon reegliks on ,et grupi liikmed teevad grupiarutelule järgnenud ja grupiotsusena vormistatud seisukoha puhul sageli radikaalsemaid või äärmuslikumaid otsused, kui see seisukoht, mis vastab eraldi võetud grupiliikmete individuaalsete arutelu-
· Lokaalseteks (asutus, elamukooperatiiv, ülikool) · Väikesteks Staatuse kolmeks peamiseks allikaks on pärilikud võimalused ja positsioon, tegevuse edukus , talent. Gruppide veel üheks oluliseks liigituseks (3) on: · Esmased grupid,mille liikmed suhtlevad vahetult, omavad emotsionaalseid suhteid nind enamasti samastavad ennast grupiga (nt perekond) · Teisesed grupid, mille raames inimstevaheline side ja suhtlus on lõdvemad ja juhuslikumad; teisese grupi liikmed ei pruugi mõnikord peale ,,tuttava näo" äratundmist enam intensiivsemalt suhelda (nt aastaid ühes juuksurisalongis kohtuvad inimesed) Oluline on ka liigitus (4): · Formaalsed grupid, mille struktuur ja sageli ka ametlikud rollid määratakse väljaspoolt ning mis on enamasti juriidiliseks isikuks või selle ellüksuseks (nt erakond, asutus) · Mitteformaalsed (informaalsed) grupid, mille kujunemine on stiihilisem, mille eripärad ja
Lokaalseteks (asutus, elamukooperatiiv, ülikool) Väikesteks Staatuse kolmeks peamiseks allikaks on pärilikud võimalused ja positsioon, tegevuse edukus , talent. Gruppide veel üheks oluliseks liigituseks (3) on: Esmased grupid,mille liikmed suhtlevad vahetult, omavad emotsionaalseid suhteid nind enamasti samastavad ennast grupiga (nt perekond) Teisesed grupid, mille raames inimstevaheline side ja suhtlus on lõdvemad ja juhuslikumad; teisese grupi liikmed ei pruugi mõnikord peale „tuttava näo“ äratundmist enam intensiivsemalt suhelda (nt aastaid ühes juuksurisalongis kohtuvad inimesed) Oluline on ka liigitus (4): Formaalsed grupid, mille struktuur ja sageli ka ametlikud rollid määratakse väljaspoolt ning mis on enamasti juriidiliseks isikuks või selle ellüksuseks (nt erakond, asutus) Mitteformaalsed (informaalsed) grupid, mille kujunemine on stiihilisem, mille eripärad ja
annaabi.ee 
