jõe alamjooksult tulnud välihulgaliselt arheoloogilisi üksikleide. Toona olid nende kogujateks peamiselt saksa soost asjaarmastajad. Muistise avastasid geoloogid. Kiviaegne kultuurkiht oli mattunud mitmemeetriste liivakihtide alla, mis olid seotud sellega, et koht ujutati hiljem jõe poolt uuesti üle. Kultuurkiht 5-15 cm paksune. Asula paiknes umbes kohal, kus tollane Pärnu jõgi suubus Joldiamerre. See koht oligi kuival seoses madalama veetasemega Joldiamere staadiumis. Juhuleide asus 1920.-1930. aastatel kirjeldama, süstematiseerima ja ise koguma materjali arheoloog Richard Indreko, kes kuulus eesti professionaalsete arheoloogide esimesse põlvkonda, Kaevamised viidi läbi aastatel 1968-1973 ja 1975-1976, saadi palju leiumaterjali. (Pulli avastamislugu. Eesti loodus 2007) Foto 2. Richard Indreko Pulli asulast on läbi uuritud umbes 1150 m suurune ala, mis näib hõlmavat enamiku asula keskosast
Hiljem tekkisid ka põlispollud. Maad kunti algelise adraga. KESKMINE RAUAAEG (450-850 AD) Rohkesti on teada keskmise rauaaja peitleide - relvade, tööriistade ja ehete (sealhulgas ka väärismetallist) kogumeid. Enamik leide on saadud linnustest ja asulatest, sealhulgas peaaegu täielikult läbi uuritud Rõuge linnuselt ja ulatuslikult kaevatud asulakohalt selle linnuse lähedal. Mõnevõrra on esemeid kalmetest ja peitleidudest ning on ka üksik- ja juhuleide. Peamiseks leiuliigiks on savinõude killud. Töö- ja tarbeesemetest on leitud rauast õõs- ja silmaga kirveid, erinevaid raudnuge, sirpe ja vikateid, naaskleid, pintsette, kääre ja õmblusnõelu, sarvkamm, jms. Relvadest on saadud odaotsi, nooleotsi, mõõku, võitlusnuge ja kilpide osi (kuplaid, käepidemeid, naaste). Enamik relvadest pärineb Alulinna, Kirimäe ja Rikassaare peitleiust. Ehetest lisanduvad loendisse metallist ehtenõelad, sõled,
eKr . Kiviaja kultuur kujunes välja Śvidry kultuuri baasilt. Mida tuntakse ka, kui Kunda kultuurina ja mis hõlmas kõiki Baltimaid, Põhja-Valgevenet, Kirde-Poolat, Loode- Venemaad, Karjalat ja Soomet. Ühe seletuse kohaselt kujunes see välja Lõuna- Leedus ja Kirde-Poolas, jõudis sealt Läti ja Eesti alale koos uusasukate saabumisega. Vanim inimtegevuse jälg Eestis on Pulli asulakoht, u 9000–8550 eKr. Keskmisest kiviajast pärit juhuleide on välja tulnud üle kogu Eesti. Umbes 7100 a. eKr hakkas asustus levima mererannikul, kus tegeldi hülgeküttimisega . Hülgeküttide retkete käigus avastati ja võeti kasutusele ka rannikust mitmekümmend kilomeetrit eemal asunud saared. Umbes 5800 eKr jõudsid esimesed hülgekütid Saaremaale, kuhu tekkis keskmisel kiviajal ka püsiasustus. Hiiumaale ja Ruhnu saarele, kus peatuti hooajalistel küttimisretketel. Inimesed elasid paarikümneliikmelistes rühmades, sest
Lammasmäelt KUNDA KULTUURI ASUSTUSE ISELOOMUSTUS Asulakohad paiknevad veekogude ääres (arvestada tuleb tolleaegset jääajajärgset tänasest tunduvalt laialdasemat vetevõrku, tulenevalt toiudvarumisest ja liikumisteedest. Asulad ilmselt hooajalised kasutuses Asulakohti teada alla 100 koha. Tihedamalt Võrtsjärve joone, kus tolleaegne vetevõrk tänapäevasest ulatuslikum. Kesk-Eesti leiuala võib seostuda kohaliku tulekivi levikuga. Juhuleide üle Eesti Leiud ei peegelda ilmselt kogu asustuse levikut, sest kiviaegsest asustusest jää vähe jälgi (luu ja tulekivileiud) ja asustuse hooajalise iseloomu tõttu on asulakohtade kultuurkiht õhuke, leida raske. Ka ei kattu asulad praegusega Matuse leide vähe, puuduvad hauarajatised Elatusalad Elati väikestes rühmades (arvatavasti 2-3 sugulasperekonda), omati püügipiirkondi (reviire) Vastavalt toiduallikale vahetati hooajaliselt elukohta püügiala piires, perioodi lõpus
Astangust põhjas asuv soine ja veerikas madalsoomuldade vöönd on tänini kasutusele võtmata. Lõuna suunas kulgeb Jõhvi kõrgustikule tüüpiline viljakate muldade ala, millel on valdavaks leostunud liivsavimullad karbonaatsel liivsavil. Püsiasustuse tekkimine Põllumajanduslik püsiasustus Edise piirkonnas tekkis hiljemalt meie ajaarvamise esimestel sajanditel. Jõhvi aiandi territooriumil paikneb meie ajaarvamise I aastatuhande esimesse poolde kuuluv kivikalme, kust on saadud juhuleide. Kalmet pole arheoloogiliselt uuritud. Edise mõisakompleksi põhjaküljel asub teeäärses kivivares väikeselohuline kultusekivi. Sellised kultusekivid pärinevad arheoloogide hinnangul juba I aastatuhande teisest poolest enne meie aega. Mõned väikeselohulised kultusekivid leiduvad veel Edise küla lõunapoolses osas. Kuna arheoloogid ei ole selles piirkonnas inspekteerimist teostanud on kultusekivid esialgu arvele võtmata. Edise asundusest Veski talu põldudelt leiti 1938
annaabi.ee 
