Seejärel täita vormkast täiteseguga ning tihendada tambitsa tömbi ot- saga, liikudes spiraali mööda vormkasti servadest sissepoole. Kui vormkast on täis, eemaldada üleliigne segu, et saada kasti peale horisontaalne pind. Gaasiläbilaskvuse parandamiseks torgata nõelaga segusse ventilatsioonikanalid, mis ei tohi ulatuda mudelini. Pöörata vorm ümber, siluda kahe vormi eralduspinda ning katta see kuiva liivaga. Nüüd asetada alumisele vormkastile ülemine ning fikseerida juhtvarrastega. Paigutada õigele kohale räbupüüdel, tõusukanal ning püstkanal. Seejärel täita ning tihendada vorm seguga. Püstkanali juurde lõigata valulehter, torgata nõelaga ka sellesse vormipoolde ventilatsioonikanalid ning võtta välja püstkanali, tõusukanali ning räbupüüdli mudelid. Seejärel lõigata alumisse vormipoolde toitekanal, ni- isutada vormisegu mudeli ümber ja eemaldada mudel vormist. Vajadusel korrigeerida mudeli eemaldamisel tekkinud kahjustusi vormis. 3. Valamine
Ahelreaktsioon vältimiseks soovimatul hetkel peab transportimise ajal olema "tuumalõhkeaine" mass kriitilisest väiksem ning muutuma kriitilisest massist suuremaks plahvatuse hetkel. Tuumareaktori tööpõhimõte: Tuleb vähendada neutronite kasutut neeldumist põhimassis selleks kasutatakse aeglustajat. Niiviisi jääb rohkem neutroneid ahelreaksiooni tarvis, mida juhitakse neelajaga. Reaksiooni kiirust reguleeritakse juhtvarrastega. Peale selle on reaktoris ka torustik, milles tsirkuleeriv vesi kannab tekkiva soojuse reaktorist välja.
· Elektrienergia tuuma prooton · Tuumalõhustamine pr eraldamine neutronist · Tuumareaktsiooni liigid: 1. Tuumalõhustamisreaktsioon e lagunevad tuumad Toodetakse energiat Energia väljendub osakeste liikumises Tehakse tuumareaktorites, et kiirgus ei väljuks, ons ee ümbritsetud 1,5 m paksuse betoonseinaga On kontrollitav Kontrollitakse juhtvarrastega 2. kergemad tuumad ühinevad ja muutuvad raskemateks e ühinemisreaktsioon toimuvad tähtedes termotuumareakts, sünteesireakts, fusioon Elementaarosakesed · pole jagatavad väiksemateks osadeks · ei lagune tükkideks · muunduvad üksteiseks · muundumisprotsessid alluvad looduse põhiseadustele: 1. energia, impulsi (= mass . kiirus) ja laengu jäävus (suletud süsteemis kehade igasugusel vastasmõjul impulss muutumatu) 2
ja uute neutronite teke on tasakaalus, kui mass ületab kriitilise piiri- ületab neutronite teke - pomm, alla-ei juhtu midagi. Miks tuum lõhustuma hakkab? 1)Kui neutron lööb vastu aatomit, deformeerub ja ++ tõukejõud, ja eralduvad kildtuumad (jagunevad 2:3 raskemad ja kergemad tuumad) 2)igal lagunemisel tekib 2-3 neutronit, mis põhjust. 2-3 lagunemist=ahelreaktsioon. Väga kiire. (Tuumaelektrijaamas hoitakse ära plahvatus neutroneid neelava aine ja juhtvarrastega.) POMM- Uraanikoguseid on kaks(mõlemad alla kriitilise massi), lõhatakse keskel pomm, mis paiskab uraaniosad kokku, ületab kr. Massi ja lõhkeb. Kriitilise massi vähendamiseks kasut.NEUTRONPEEGELDEID- hoidmaks neutroneid samas keskkonnas. Hoiab ainet kokku. TUUMAREAKTOR- tuumakütus (Uraan) (odavam, leiukohad valdavalt pol. Stab. Riikides, kulub vähe) *uraan kaevandatakse, *rikastatakse(235U)
vaiade rammimiseks. Rasked ja keskmised vasarad 100-200l/min, kerged vasarad 500-600 l/min. Löögielemendiks on varda alumisse otsa kinnitatud massiivne löökur. Varda ülemisesse otsa kolb, mille alla suunatakse suruõhk ning löökur tõstetakse üles ettenähtud kõrgusele. Seejärel ühendatakse kolvi alune ruum õhuga ja õhu surve suunatakse kolvile, mis paiskab kolvi suure kiirusega alla. Diiselvasarad -juhtvarrastega vasar -torujuhikutega vasar -kolvivarrega vasar Töötavad kahetaktilise diisli põhimõttel. Töökäigul surub vasara löögiosa silindris oleva õhu kokku 15-35kordselt. Järsult kokkusurutud õhk kuumeneb ning samal ajal silindrisse paisatav diiselkütus süttib põlema. Põlemisel tekkinud gaas annab energia vahetult vasara löögiosale. Peamised eelise diiselrammidel on energeetiline
juhtmast, mis on varustatud langeva raskusega. Rammi löögiosa kinnitatakse tõstetrossi külge, mis läheb üle ramminoole ploki ja on keritud hõõrdvintsi trumlile. Diiselvasarad töötavad kahetaktilise diisli põhimõttel. Töökäigul surub vasara löögiosa silindris oleva õhu kokku. Järsult kokkusurutud õhk kuumeneb tugevasti ning samal ajal silindrisse pritsitav diislikütus süttib iseenesest. Toruvasar valmistatakse õhk- ja vesijahutusega. Erinevalt juhtvarrastega vasaratest töötavad nad väikese surveastmega, suurema tõstekõrgusega ning kütus põleb neis ka pärast lööki. Toruvasara löögiosa on raske üles- alla liikuv kolb. Koosneb töösilindrist, juhttorust, kolvist, vasaraalusest, kütusepumbast, vaiakaitsepeast ja haakeseadisest. Vibroramm löögienergia allikaks on suundvõnke- vibraator, mis kinnitatud elastsetele elementidele toetuvale alusplaadile ja varustatud löökuriga
Seejärel ühendatakse kolvi alune ruum atmosfääriga ja õhu surve suunatakse kolvi peale, mis paiskab kolvi suure kiirusega alla. Sellest tulenevalt kasutatakse siin löögienergia saamiseks nii löökuri enda massi langemise kui ka õhu surve energiat. Diiselvasarad jaotatakse juhikute tüübi järgi juhtvarrastega (joon. 22.4), torujuhikutega (joon. 22.5) ja kolvivarrega vasarateks. Diiselvasarad töötavad kahetaktilise diisli põhimõttel. Töökäigul surub vasara löögiosa sindris oleva õhu kokku (15 . . . 35 kordselt). Järsult kokkusurutud õhk kuumeneb tugevasti ning samal ajal sindrisse pritsitav diislikütus süttib iseenesest
Hästi ei käivitu nad ka madalatel temperatuuridel. Diiselvasara käivitamiseks ühendataks haakeseadis löögiosaga ning vinnatakse nad koos üles äärmisesse asendisse. Päästehoovaga lahutatakse löögiosa ja ta langeb alla. Õhk silindris surutakse kokku ning samaaegselt lülitab käivitustihvt sisse pihusti. Toimub pihustatud diislikütuse isesüttimine ja plahvatus paiskab löögisilindri üles. Vai süvistub pinnasesse töötava vasara löökide mõjul. Juhtvarrastega diiselvasarate väikese kasuteguri ja lühikese kasutusea tõttu on nende tootmist vähendatud ning neid vahetavad välja täiuslikumad torujuhikutega diiselvasarad (toruvasarad) Toruvasaraid valmistatakse õhk- ja vesijahutusega. Erinevalt juhtvarrastega vasaratest töötavad nad väikese surveastmega [13 . . .15), suurema tõstekõrgusega (kuni 3 m) ning kütus põleb neis ka pärast lööki. Toruvasara löögiosa on raske üles-alla liikuv kolb.
annaabi.ee 
