Juhtumiplaan: Voldemar Probleemid Alkohoolik, töötus, piirkonnas on vähe tööpakkumisi Puudub töökogemus Stress Puudub kontakt perega Ressursid Elab sotsiaalkorteris (tugevused, Iseseisev igapäeva tegevustes võimalused, sh Keskharidus teenuse saaja enda ressursid, mis aitavad Puuduvad terviseprobleemid Teinud juhutöid, valmis edasi õppimiseks Valmidus muutusteks Takistavad tegurid Puuduvad tööpakkumised Puudub töökogemus Alkoholilembus Tugivõrgustiku puudumine Eesmärgid Alaeesmärgid Tegevused Teenuse Ajakava Tulemuse osutaja/ ...
Juhtumiplaan: MARI Probleemid Rahapuudus-> Töötus -> Ei otsi intensiivselt tööd Madal enesehinnang Stress Ressursid Toetav pere Hooldusoskused (tugevused, Eluase olemas Koduperenaise oskused võimalused, sh Arvestatav haridustase Piirkonnas on tööpakkumisi teenuse saaja enda Kohusetundlikkus pere suhtes ressursid, mis aitavad kaasa juhtumi Hea tervis lahendamisele) Elukoht linna lähedal (transport 5x päevas) Piisavalt iseseisvad lapsed Takistavad Hooldamist vajavad vanemad tegurid Liigne muretsemine laste pärast Eesmärgid Alaeesmärgid Tegevused Teenuse Ajakava Tulemuse osut...
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Julia Uvarova JUHTUMIPLAAN Iseseisev töö Juhendaja: Marju Medar, PhD Tallinn 2014 JUHTUM 84 aastane Maria. Elab üksinda 1-toalises korteris. Hiljuti põdes insuldi ja füüsiline tervis on nõrk, on probleem liikumisega. Oli mitu korda kukkunud korteris, ise ei saanud püsti. Lapsed ja lapselapsed käivad pidevalt vaatamas, oli pakutud kolida laste juurde, Maria keeldub. Kõik sugulased on töötavad inimesed ja ei saa olla Mariaga pidevalt
Tallinna Ülikool Ühiskonnateaduste Instituut Laura-Roberta Ründva Alice'i juhtum Juhtumisnalüüs Tallinn 2016 Sisukord Juhtum, millele on tehtud sekkumisplaan...................................................................................3 Laura-Roberta Ründva Alice'i probleemide hindamine ja analüüs..................................................................................4 Keskkonnakaart...........................................................................................................................6 Sekkumise eesmärgid....
Arutlus Ma võtsin selle teema, sest arvan, et tänapäeval noortel on palju raskem, kui nendel, kes elasid 25 aastat tagasi. Minu arutlus sellel teemal põhineb võrdlemisel. Kui minu vanemad ja nende klassikaaslased olid minu vanuses, nad juba teadsid , millega hakkavad tegelema pärast kooli lõpetamist. Nendel oli juba enda eluplaan. Nad teadsid, et lõpetavad kooli, saavaad keskhariduse, aga peale seda- kes kuhu tahab minna. Mõni läks kohe tööle, teised- õppima. Võib ütelda, et praegu midagi ei ole muuttunud, meie samuti lõpetame kooli ja samuti jagume kaheks grupiks- töötavad noored ja tudengid. Aga tänapäeval need mõlemad grupid põrkuvad kokku tõsiste probleemidega. Vaatame neid probleeme eraldi. Alustame tudengidest. Minu meelest, varem oli kergem. Sul oli võimalus minna ükskõik mis linna suures riigis- NSVL-us ja valida seda eriala, mis sulle meeldib. Ainus takistus sinu ja õppim...
Asenduskoduteenust võib pakkuda ka füüsilisest isikust perevanem, kes elab ööpäevaringselt koos asenduskoduperega. (Eesti Asenduskodu Töötajate Liit, 2013) Lapse elukohajärgne maavanem, lapse elukohajärgne valla- või linnavalitsus ja asenduskoduteenuse osutaja sõlmivad asenduskoduteenuse osutamiseks halduslepingu. Asenduskoduteenusele suunatud lapsele koostatud juhtumiplaan on asenduskoduteenuse halduslepingu lisa. Juhtumiplaani vormi kehtestab sotsiaalminister määrusega. (Eesti Asenduskodu Töötajate Liit, 2013) Lapse elukohajärgse valla- või linnavalitsuse sotsiaalvaldkonnaga tegelev ametnik külastab asenduskoduteenusel viibivat last tema arenguga tutvumiseks ning lapse heaolu hindamiseks vähemalt kaks korda aastas. (Eesti Asenduskodu Töötajate Liit, 2013)
(sh pere), toimetulek, motiveeritus, võimalused, keskkonnategurid seonduvalt probleemi või toimetulekuga, ressursid, riskid jm. Üldjuhul fikseeritakse hindamisel üldandmed, kliendi lähivõrgustik ja suhted, elukeskkond, kliendi ja pere sotsiaalmajanduslik toimetulek, probleemid, abivajadused, riskifaktorid, tervislik seisund jm. Info kogumisel võib tugineda intervjuu käigus saadule (vestlus kliendiga), kirjalikele allikatele (dokumendid juhtumiplaan, haiguslugu, varasemad hindamised), vaatlusandmetele, teistelt spetsialistidelt saadud infole, testidele jm. Kujuneb hinnang ja tegevuskava: 1. Vajalikud abimeetmed erinevatest valdkondadest. 2. Ellurakendamine ühises koostöös. Toimetulekut mõjutavad meetmed erinevatest valdkondadest: · Maslovi püramiid · Meetmed sotsiaalhooldkandest, tervishoiust, haridusest, tööturust jne.
Sellises olukorras ei ole võimalik süsteemis ennetuse ja varase märkamise puhul kvaliteedihüpet saavutada. Fookusgruppides osalenud lastekaitsetöötajad tõlgendasid seaduse eelnõus sätestatut selliselt, et uue LKSi jõustumisega pannakse lastekaitsetöötajatele lisaks praegustele ülesannetele kaks väga töömahukat kohustust: iga lapse abivajaduse hindamine ja igale lapsele, kelle juhtum on võetud töösse, juhtumiplaani koostamine. Täna koostatakse juhtumiplaan asenduskodusse ja hooldusperre paigutatavatele lastele, uues süsteemis kõikidele lastele, kelle juhtumit menetletakse. Metoodiline hindamine eeldab põhjalikku info kogumist, sh kogu pere intervjueerimist, korduvaid kohtumisi ja kodukülastusi, võrgustikukohtumisi jne. Neid põhimõtteid peavad lastekaitsetöötajad vajalikeks, kuid möönavad, et praegust lastekaitsetöötajate arvu arvestades ei ole sellise töö tegemine piisavas mahus mõeldav
annaabi.ee 
