järjestikune rakendamine Kui simplekstabel ei ole lubatav ega ka duaalselt lubatav, siis ei ole täidetud eeldused ei primaarse ega ka duaalse simpleksmeetodi rakendamise jaoks. Sel korral rakendatakse algul üht neist meetoditest lihtsustatud kujul, teisel etapil aga teist meetodit eespool kirjeldatud kujul. Kui näiteks rakendada algul duaalset simpleksmeetodit, siis võib pärast juhtrea valimist valida juhtelemendiks esimese negatiivse elemendi juhtreast. Kui aga rakendada algul primaarset simpleksmeetodit, siis võib pärast juhtveeru valimist valida juhtelemendiks selle rea esimese positiivse elemendi. Näide Leida muutujate x1 , x2 , x3 mittenegatiivsed väärtused, mis rahuldavad võrratusesüsteemi x1 x2 x3 1, x1 3 x2 x3 2, x1 2 x2 4 x3 2 mis muudavad maksimaalseks funktsiooni z x1 3x2 4 x3 .
4 - 6 1 2 5 -9 2 + 4(-1) 2 5 1 = 4 - 6 1 Lihtsustamisel on soovitav kasutada järgmist algoritmi. 1. Valida determinandis juhtrida või veerg( soovitavalt selline, milles leidub element 1 või -1 ja mille ülejäänud elemendid oleks võimalikult väikesed; 2. valida juhtreast või veerust juhtelement, mille abil teisendatakse kõik ülejäänud juhtrea või veeru elemendid nullideks( kasutades omadusi 7 ja 8); 3. arendada determinant, kasutades teoreemi. Märkus: Kui determinandis ei esine arve 1 või -1, siis kasutatakse eelteisendust, mille tulemusena saadakse sobivad arvud. Näide: -3 7 -1 4 - 1 12 0 6 - 1 12 6 - 1 12 2
5 -9 2 2 5 1 4 -6 1 + 4(-1) = Lihtsustamisel on soovitav kasutada järgmist algoritmi. 1. Valida determinandis juhtrida või veerg( soovitavalt selline, milles leidub element 1 või -1 ja mille ülejäänud elemendid oleks võimalikult väikesed; 2. valida juhtreast või veerust juhtelement, mille abil teisendatakse kõik ülejäänud juhtrea või veeru elemendid nullideks( kasutades omadusi 7 ja 8); 3. arendada determinant, kasutades teoreemi. Märkus: Kui determinandis ei esine arve 1 või -1, siis kasutatakse eelteisendust, mille tulemusena saadakse sobivad arvud. Näide: - 3 7 -1 4 - 1 12 0 6 5 -9 2 7 1 - 19 0 3 - 1 12 6 - 1 12 2
4 -6 2 5 -9 2 + 4(-1) 2 5 1 = 4 -6 1 Lihtsustamisel on soovitav kasutada järgmist algoritmi. 1. Valida determinandis juhtrida või veerg( soovitavalt selline, milles leidub element 1 või -1 ja mille ülejäänud elemendid oleks võimalikult väikesed; 2. valida juhtreast või veerust juhtelement, mille abil teisendatakse kõik ülejäänud juhtrea või veeru elemendid nullideks( kasutades omadusi 7 ja 8); 3. arendada determinant, kasutades teoreemi. Märkus: Kui determinandis ei esine arve 1 või -1, siis kasutatakse eelteisendust, mille tulemusena saadakse sobivad arvud. Näide: -3 7 -1 4 -1 12 0 6 -1 12 6
11. omadus : suvalise rea elementide ja teise rea alamdeterminantide korrutiste summa võrdub nulliga. Näiteks, a11 A21 + a12 A22 + a13 A23 = 0. 2.3.Determinandi det A arvutamise algoritm 17. Valida maatriksis A juhtrida või veerg (soovitavalt selline, milles leidub element ,,1" või ,,-1" ja mille ülejäänud elemendid on absoluutväärtuse poolest võimalikult väikesed); 18. Valida juhtreast või veerust juhtelement (soovitavalt 1 või -1; kui sellist elementi maatriksis ei ole , võib selle sinna teisendada kasutades omadusi 4 ja 6); 19. Teisendada omaduste 4 ja 6 abil juhtrea või -veeru kõik elemendid peale juhtelemendi nullideks; 20. Arendada determinant kasutades omadust 10 (determinandi arendusteoreem); 21
2.3.Determinandi det A arvutamise algoritm - 16 - Lineaaralgebra elemendid. M.Latõnina 1. Valida maatriksis A juhtrida või veerg (soovitavalt selline, milles leidub element ,,1" või ,,-1" ja mille ülejäänud elemendid on absoluutväärtuse poolest võimalikult väikesed); 2. Valida juhtreast või veerust juhtelement (soovitavalt 1 või -1; kui sellist elementi maatriksis ei ole , võib selle sinna teisendada kasutades omadusi 4 ja 6); 3. Teisendada omaduste 4 ja 6 abil juhtrea või -veeru kõik elemendid peale juhtelemendi nullideks; 4. Arendada determinant kasutades omadust 10 (determinandi arendusteoreem); 5
annaabi.ee 
