13. Mida tahtis Gorbatsov NSV Liidus muuta? Miks ei õnnestunud tal majandust reformida? Tahtis majandussüsteemi liberaliseerida (ettevõtete suurem iseseisvus, erasektori arendamine) ja samuti tahtis panna aluse avalikustamispoliitikale ja sõnavabaduse avardumisele. Ei õnnestunnud, et kuna muudatuste tüttu suurenes aktiivsus rahva hulgas ja niigi nõrgeneval riigil puudus jõud võitluseks rahulolematusega. 14. Miks ei suutnud kommunistlik partei oma juhtpositsioone riigis hoida? 15. Millised reformid ja muutused NSV Liidus näitasid ühiskonna demokratiseerumist? Too näiteid. glasnost see sõnavabaduse avardamine ja avalikustamispoliitika ja perestroika tsensuuri lõdvendamine 16. Kuivõrd tõene on väide, et just Balti riigid lagundasid NSV Liidu? Põhjenda oma arvamust. Baltiriikidest alguse saanud vabadusliikumiseideed liikusid üle kogu liidu. 17. Millised ühiskonnakihid kaotasid NSV Liidu lagunemise tõttu kõige enam? Kes võitsid? Põhjenda
Estofiilid lõid kaks suurt organisatsiooni: a) Õpetatud Eesti Selts (ÕES), 1838. aastal Tartus, Faehlmanni ettevõtmisel b) Eestimaa Kirjanduse Ühing 1842. Tallinnas. Mõlemad organisatsioonid uurisid eesti ajalugu, eesti keelt- ja kirjandust. Nende eestvedamisel anti välja Kalevipoeg. Sajandi lõpupoole hakkas liikumine vaibuma, sest ühelt poole algas venestamine, teiselt poole eestlased kujunesid rahvuseks ja hakkasid esitama nõudmisi, mis kärpisid baltisakslaste juhtpositsioone Eestis. Vaadata üle vihikusse antud küsimused. Millised muutused toimusid talupoegade õiguslikus seisundis, talurahva seaduste vastuvõtmise järel? Kirjuta märksõna number tabeli õigesse lahtrisse. 1) järk-järguline liikumisvabaduse andmine 2) vallakohtute loomine 3) talude pärandatav valimisõigus 4) talude kruntiajamine 5) pärisorjuse kaotamine 6) perekonnanimede panek 7) talude päriseksostmise korra kehtestamine 8) üleminek raharendile
Nende eestvedamisel anti välja „Kalevipoeg“. Eestlaste tuleviku suhtes ei olnud estofiilid üksmeelsed. Enamiku baltisakslaste arvates oli eestlaste parim perspektiiv saksastumine. Seetõttu kritiseeriti teravalt Kuusalu pastorit Eduard Ahrensit, kes koostas 1843. a eesti keele grammatika, võttes aluseks põhjaeesti keskmurde. Sajandi lõpupoole hakkas estofiilide liikumine vaibuma, sest eestlased kujunesid rahvuseks ja hakkasid esitama nõudmisi, mis kärpisid baltisakslaste juhtpositsioone Eestis. Estofiilidega liitusid Eesti esimese põlve haritlased, nt F. R. Faehlmann, Fr. R. Kreutzwald, Johan Köler – eesti rahvusliku maalikunsti rajaja. Tema tuntumad tööd: ema ja isa portree, „Herakles toob Kerberose põrguväravast“. Dr. Ph. Karell – keisrite Nikolai I ja Aleksander II ihuarst. Nimeta 2 olulisemat kultuurisaavutust/sündmust 19. saj. Eestis järgmistes valdkondades: haridus, eestikeelne kirjasõna.
tundmist“) ja Eestimaa Kirjanduslik Ühing. Nende eestvedamisel anti välja eepos „Kalevipoeg“. Eestlaste tuleviku suhtes ei olnud estofiilid üksmeelsed. Paljude baltisakslaste arvates oli eestlaste parem perspektiiv saksastumine. Seetõttu kritiseeriti teravalt Kuusalu pastorit Eduard Ahrensit. Sajandi lõpupoole hakkas estofiiline liikumine vaibuma, kuna eestlastest kujunes rahvus ning nad hakkasid esitama nõudmisi, mis kärpisid baltisakslaste juhtpositsioone Eestis. Eesti esimese põlve haritlased liitusid estofiilidega. Baltisakslaste tähtsus Eesti kultuuri arengus: 1. Korraldasid laulupidusid, millest kujunes traditsioon; eestlaste ühislaulupeod. 2. Ehitasid Eestisse mitmeid mõisasid, seega arendasid eesti arhitektuuri (nt hakati kodudesse ehitama ahjusid); paljud mõisad siiani kasutuses. 3
ja suurimaks poliitiliseks erakonnaks. Selle eesotsas olid advokaat ning endine ohvitser Artur Sirk Vabadusristi kavaler ja erakordselt osav kõnemees ning erukindral Andres Larka. Nad taotlesid kõva käe valitsust ja suure võimuga presidenti. Nende ideoloogias ja rituaalides oli fasismi elemente, domineeris äge rahvuslus ja erakondadevaenulikkus. Lubasid ,,Toompea puhtaks lüüa". Nad ohustasid vanade parteide juhtpositsioone, erakonnad moodustasid relvastatud üksusi. Tekkis kui mitte kodusõja, siis vähemalt avalike kokkupõrgete oht. Olukorda riigis teravdas krooni devalveerimine ja ostupaanika 1933. aastal. Poliitilise kriisi süvenedes muutus põhiseaduse reformi hädavajalikkus ühe ilmsemaks. Aastail 1932-1933 toimus põhiseaduse muutmise küsimuses kolm rahvahääletust. Kaks esimest rahvahääletusele pandud seaduseelnõu olid koostatud Riigikogu ja kolmas EVKL-i poolt
Benito Mussolini ja fašistlik partei lubasid tuua Itaalia tagasi Euroopa suurriigiks, tehes sellest "uue Rooma impeeriumi". Mussolini lubas, et Itaalia saab võimu Vahemere üle. Propagandas kasutasid fašistid Vahemere kirjeldamiseks antiik-Rooma "Mare Nostrumit" (ladina keeles "meie meri"). Fašistlik režiim suurendas rahastamist ja tähelepanu sõjalistele projektidele ning koostas plaane Itaalia koloniaalimpeeriumi loomiseks Aafrikas ning nõudis tagasi juhtpositsioone Vahemerel ja Aadria merel. Teise maailmasõja lõpp jättis Itaaliale hävitatud majanduse, jagatud ühiskonna ja viha monarhia vastu toetuse pärast fašistlikule režiimile eelneval kahekümnel aastal. Viha kasvas ka Itaalia häbi pärast seoses okupeerimisega sakslaste ja siis liitlaste poolt. Sõja lõpul võitlevad omavahel võimu pärast vabastuskomiteed (vastupanugrupid) ning lõhenenud parteid. Vägivallateod ja fašistidevastased nn puhastusseadused, mis tunnistavad kõlbmatuks terved