seadistele lisatud pisikesed juhtplokid (arvutid), mis on omavahel ühendatud võrku. Tänu sellisele süsteemile saab suure juhtmepundi asendada mõne juhtmega. Can- protokolli abil andmete edastamiseks (juhtplokkide omavaheliseks andmevahetuseks) piisab juhtplokkide vahel juba ühest juhmest kuid töökindluse suurendamiseks on lisatud veel teinegi. Lisaks nendele juhtmetele vajab iga seadis veel toitevoolu juhet ja maandust.
vahendusel. Keskusjuhtplokk K-liin on lisaks keksusjuhtplokile ühendatud ka mootori ja mugavuselektroonika juhtplokkidega, mis võimaldab nende otsest diagnoosimist. Ülejäänud võrgus olevate juhtplokkide rikkekoode saab lugeda keskusjuhtploki vahendusel. NB! Varasemates versioonides toimus diagnoosimine nn K-liini testipistmiku kaudu. Kõik juhtplokid on programmeeritud nii, et tester saab lugeda selle ahela parameetrid ja rikked.
väikene omakaal ja gabariidid, * kasutamise iseloomustavad seadme kasutamise ja temperatuuri muutumisest. On ilmne, et t juhtplokkide arv mugavus, * võmalikult minimaalne inimtööjõu intensiivsust. Koormamise klassi määrab selline olukord on aktuaalne väljas töötavate a polüspasti kordsus
MOOTORIKÜTUST KULUB VÄHEM auto püsib hästi teel - SUUREM LIIKLUSTURVALISUS TAGATUD kerge juhitavus - auto ei "uju" parem manööverdamisvõime ühtlane rehvide kulumine - järsud pidurdamised ja rehvide tasakaalustamine ja rehvirõhud on eraldi teemad. Diagnostikaseadmed Kaasegsetel autodel, traktoritel ja liikurmasinatel on erinevate süsteemide juhtimine teostatud juhtplokkide abil. Juhtplokid võimaldavad süsteemide täpsemat toimimist, arvestades ka süsteemidele mõjuvaid välistegureid. Arvutivõrkude kasutamine autodel, traktoritel ja liikurmasinatel on esitanud ka kõrgendatud nõuded neid teenindava töökoja personalile. Tekkinud on vajadus soetada erinevaid diagnoosiseadmed, tarkvarasid jms., mis nõuavad töökodadelt suhteliselt suuri investeeringuid. Kaasaegne diagnostikaseade
noota uuesti vette laskma . -11- Traalnooda korrastamine uuesti sisselaskmiseks või püügi lõpetamise puhul Traalnooda korrastamine uuesti püügiks , hakkab kõik sisuliselt otsast peale . Traalnooda tiivad tõmmatakse lajali . Traallaudade külge kinnitatakse haarad , mis ühendatakse kaheksatega . Kaabliotsad tõmmatakse vintsi trumlitelt tsentraal- ja juhtplokkide kaudu läbi traalalua haarade küljes oleva ühendusrõnga ning ühendatakse kahlepuu haaradega . Viimased on seotud kahlepuu külge , kahlepuu on aga ühentatud traalnooda tiivaga . Kui kaablid ja üleminekuotsad ei ole vaieritega ühentatud , tuleb teised kaabliotsad ühendada üleminekuotstega , viimased aga omakorda vaieritega . Seejärel keritakse üleminekuotsad ja osa kaableid vintsi trumlitele tagasi . Traallauad seadistatkse jälle nii , et neid saaks kiiresti vette lasta
mikroprotsessor töötleb käigukasti õli temperatuurianduri signaali. Kogu käigukasti juhtimiseks on tuhandeid selliseid programme millel kõigil veel sadu hargnemisi alaprogrammideks. Enesediagnoos mitmekordistab nende arvu veelgi. Käigukasti juhtimiseks peab mikroprotsessor lugema neid üha uuesti ja uuesti. Iga väikese elektroonilise täienduse lisamine tõstab oluliselt programmide mahtu ja koos sellega tõuseb kiiresti ka juhtplokkide hind. Omahinna piiramiseks ja mikroprotsessorite koormuse vähendamiseks loetakse aeglaselt muutuvaid sisendsignaale harvemini. Näiteks temperatuuri võidakse lugeda iga 1000. lugemiskorra järel. Sellise meetodi puuduseks on aga asjaolu, et sisendsignaalide hetkelised häired võivad jääda A/D muunduri poolt fikseerimata. See selgitab ka asjaolu, miks mõnikord enesediagnoos ei suuda kõiki rikkeid avastada. 5.3 Varutoimingud