läbib antud punkti); 2.Silindriline pind (sirgjoone liikumisel, kui sirgjoon igas oma asendis lõikab antud juhtjoont ja jääb paralleelseks sihtsirgega); 3.Puutujatepind (sirgjoone liikumisel, kui sirgjoon igas oma asendis jääb antud ruumikõvera puutujaks). Mittelaotuvad joonpinnad: 1. Silindroidid (tekib sirgjoone liikumisel, kui sirgjoon igas oma asendis lõikab kahte antud juhtjoont ja jääb paralleelseks antud juhtpinnaga) 2. Konoidiks nim silindroidi, mille üks juhtjoon on sirge 3. hüperboolne paraboloid- joonpind, mis tekib kahte kiivsirget lõikava sirgjoone liikumisel, kui liikuv sirge jääb paralleelseks juhtpinnaga; 4. kolme juhtjoonega joonpind tekib sirge liikumisel, kui ta lõikab kolme antud juhtjoont. 55. Kuidas tekib sirgjoone liikumisel ühekatteline pöördhüperboloid? Ühekatteline pöördhüperboloid tekib hüperbooli pöörlemisel ümber kaastelje. 56
Üldkujuline silindriline pind tekib sirgjoone liikumisel, kui sirgjoon igas oma asendis lõikab antud juhtjoont p ja jääb paralleelseks antud sihisirgega s. (Kooniline pind tekib sirgjoone liikumisel, kui sirgjoon igas oma asendis lõikab antud juhtjoont p ja läbib antud punkti T. ellips >> elliptiline koonus) 57. Kuidas tekib silindroid (konoid) ? Silindroid tekib sirgjoone liikumisel, kui sirgjoon igas oma asendis lõikab kahte antud juhtjoont ja jääb paralleelseks antud juhtpinnaga. (Konoid tekib sirgjoone liikumisel, kui sirgjoon igas oma asendis lõikab kahte antud juhtjoont, kusjuures üks juhtjoon on sirge, ja jääb paralleelseks antud juhtpinnaga. 58. Kuidas tekib normaalkruvipind (kaldkruvipind)? Normaalkruvipind tekib telje ristlõikaja kruvijoonelisel liikumisel. (Kaldkruvipind tekib telje kaldlõikaja kruvijoonelisel liikumisel.) 59. Kuidas tekib tsükliline pind? Tsükliline pind tekib püsiva või muutuva raadiusega ringjoone liikumisel. 60
(keerd)? Kruvijoone otspunktide ühe jääb antud ruumikõvera puutujuaks). täispöörde vaheline kaugus. Mittelaotuvad joonpipnnad: Silindroidid 45. Milliste parameetritega on määratud (tekib sirgjoone liikumisel, kui sirgjoon igas silindriline kruvijoon? Kruvijoone raadius- oma asendis lõikab kahte antud juhtjoont ja r, keeru otspunktide vahe (samm)- h. jääb paralleelseks antud juhtpinnaga) 46. Kuidas avaldub silindrilise kruvijoone ühe silindroidi, mille üks juhtjoon on sirge keeru pikkus sammu ja diameetri kaudu? nimetatakse konoidiks, hüperboolne l=h²+(d/4) ² .(phytagorose teoreemiga). paraboloid- joonpind, mis tekib kahte 47. Mis on pöördpinna meridiaan (paralleel)? kiivsirget lõikava sirgjoone liikumisel, kui
antud punkti); 2. silindriline pind (sirgjoone liikumisel, kui sirgjoon igas oma asendis lõikab antud juhtjoont ja jääb paralleelseks sihtsirgega); 3. puutujatepind (sirgjoone liikumisel, kui sirgjoon igas oma asendis jääb antud ruumikõvera puutujuaks). Mittelaotuvad joonpinnad: 1. Silindroidid (tekib sirgjoone liikumisel, kui sirgjoon igas oma asendis lõikab kahte antud juhtjoont ja jääb paralleelseks antud juhtpinnaga) 2. Konoidiks nim silindroidi, mille üks juhtjoon on sirge 3. hüperboolne paraboloid- joonpind, mis tekib kahte kiivsirget lõikava sirgjoone liikumisel, kui liikuv sirge jääb paralleelseks juhtpinnaga; 4. kolme juhtjoonega joonpind tekib sirge liikumisel, kui ta lõikab kolme antud juhtjoont. 1. Kuidas tekib normaal- ja kaldkruvipind? Normaalkruvipind- tekib sirgjoone kruvijoonelisel liikumisel, kui sirgjoon igas oma asendis lõikab
allakukkumist tõsteseadme katkemisel või pidurdusseadme rikke korral. Trosstõstemehhanismiga tööorganite korral kasutatakse kahte tüüpi püüdjaid: a) ekstsentikpüüdja b) kiilpüüdja. Ekstsentrikpüüdja – käivitustross on kinnitatud tõstetrossi külge ja hoiab ekstsentriku eemal masti juhtpinnast. Tõstetrossi katkemisel käivitustross vabaneb ja vedru pöörab hoova abil ekstsentrikku päripäeva, viies ta hetkeliselt kontakti masti juhtpinnaga, takistades sellega lastiplatvormi alla liikumist. Kiilpüüdja – töötab inertsi põhimõttel. Tööplatvormi järsul allaliikumisel jäävad kiilud inertsi tõttu paigale ja surutakse kaldsoonte poolt vastu masti juhtpinda. Hammaslatt tõstemehhanismiga tööplatvormidel kasut automaatseid kiiruse regulaatoreid. 4. Iseliikuvate ja autotõstukite kasutusala ja liigitus ning nende põhiparameetrite üldistatud piirid
a) silindriline sirgjoone liikumisel, kui sirgjoon igas oma asendis lõikab antud juhtjoont ja jääb paralleelseks antud sihisirgega b) kooniline sirgjoone liikumisel, kui sirgjoon igas oma asendis lõikab antud juhtjoont, kuid ei jää paralleelseks antud sihisirgega 86) Kuidas tekivad silindroid ja konoid? a) silindroid tekib sirgjoone liikumisel, kui sirgjoon lõikab igas oma asendis kahte antud juhtjoont ja jääb paralleelseks antud juhtpinnaga b) konoid silindroid, mille üks juhtjoon on sirge 87) Milliseid jooni võib saada pöördsilindri lõikamisel tasapinnaga, olenevalt viimase asendist? Ringjoone, kaks parallelset sirget või ellipsi. 88) Mis juhtumil lõikab tasapind pöördkoonust mööda ellipsit? Kui tasand läbib kõiki moodustajaid, kuid ei läbi tippu. 89) Mis juhtumil lõikab tasapind pöördkoonust mööda parabooli? Kui tasand on paralleelne ühe moodustajaga, kuid ei läbi koonuse tippu.
Sisseehitatud elektrimootoritega elektromehhaanilised sisevibraatorid on käsi- või rippseadmed 17.Masttõstuk: konstruktsiooni kirjeldus, skeemid ja põhilised tunnussuurused. Masttõstukeid kasutatakse materjalide, detailide a tööriistade tõstmiseks korrustele läbi rajatava hoone aknaavade. Masttõstukite üheks eriliigiks on ehitusliftid, millega tõstetakse korrustele nii materjale kui ka töölisi. Liigitatakse: masti juhtpindade arvult(ühe või kahe juhtpinnaga), tõstemehhanismilt(tross või hammaslatt tõstemehhanismiga), lasti paigutuselt(vertikaalselt või vertikaalselt ja horisontaalselt), masti ristlõike kujult(kolmnurkse või ruudukujulise ristlõikega), mastide arvult(ühe või kahe mastiga). Tööparameetrid: tõstevõime, tõstekõrgus, masti kõrgus, tõstekiirus, platvormi laius, platvormi pikkus, raami ulatus, mootori võimsus, mass. Tõstuki mast on sektsioonide abil kasvatatav.
juhtjoont p ja läbib antud punkti T (joon. 5.8, b). Kui juhtjooneks on ellips, saadakse elliptiline koonus. Puutujatepind moodustub sirgjoone liikumisel, kui sirgjoon igas oma asendis jääb etteantud ruumikõvera puutujaks Silindroid on pind,mis tekib sirgjoone liikumisel, kui sirgjoon igas oma asendis lõikab kahte antud juhtjoont ( ja ) ja jääb paralleelseks antud juhtpinnaga Silindroidi, mille üks juhtjoon on sirge, nimetatakse konoidiks Kui silindroidi juhtjoonteks on kaks kiivsirget, siis saadakse hüperboolne paraboloid Ühekatteline hüperboloid on joonpind, mille juhtjoonteks on kolm üksteise suhtes kiivset sirget.( tekib hüperbooli pöörlemisel ümber kaastelje) 87.Milliseid jooni võib saada pöördsilindri lõikamisel tasapinnaga olenevalt viimase asendist? Kaks paralleelset sirget, ellips ja ring. 88
ratta, mille võllil 4 (nukkvõllil) on iga klapi jaoks käi- rasest. Kulumise vähendamiseks nukkide pinnad ja võlli tusnukk. Võlli pöörlemisel lükkavad nukid vastavalt tugikaelad tsementeeritakse. Laagritena käsutatakse silindrites toimuvatele taktidele (sisselaske-, surve- jne.) pronkspukse ja kuullaagreid. Kui nukkvõllilt käitatakse ka lühikesi silindrilise juhtpinnaga tõ u k u r e i d 3. Need võta- õlipumpa («Uraal» M-66 jt.), siis on tal peale nukkide veel vad vastu nukkide külgsurve ja annavad otsejõu edasi hammasratas 16. pikkadele tõukurvarrastele 2, mis käitavad nooku- Tõukurid 9 valmistatakse terasest või malmist; nende reid L Nood, pöördudes oma teljel, suruvad klapisäärele liikumist juhivad malmist või duralumiiniumist juhtpuksid ja avavad klappe fr ning 7
annaabi.ee 
