Puristlike vaadetega Hermann on rikastanud ka muude erialade sõnavara. Sajandilõpu teine eesti kirjakeele sõnavara rikastaja oli Ado Grenzstein, kes publitseeris 1884. a uudissõnade kogu „Eesti Sõnaraamat, 1600 uut sõna“. 1880. aastate keskel alanud venestusajal, mil suleti eesti kultuuriseltsid ja muudeti koolid venekeelseks, vähenes ka keelekorralduse aktiivsus. • Eesti kirjameeste selts (1872), juhtkujuks J.Hurt (esimene keelekorraldusjuht). Eesti kirjakeele kujundamisel on seltsi otsustel suurem kaal kui üksikisiku ettepanekutel, seepärast viis ta oma mõtted seltsi koosoleku ette. Nende alusel tegi EKS esimesed tähtsad keelekorraldusotsused ning aastat 1872 võib pidada eesti keelekorralduse aluseks. (M.Veske, K.A Hermann, J.Hurt – filoloogiadoktorite kolmik) • J. Hurt – eesti rahvusliku liikumise juhte; eesti kirjameeste seltsi president; propageeris uut
Kloostreid juhtis abt (sõnast 'abba' isake), Pachomius ise oli generaalabt. 7. Õpetusküsimused ja kristlik vagaduselu 5. sajandil. Kristoloogiline tüli. Koolkonnad. Kui neljandal sajandil keskenduti triniteediteoloogiale, siis nüüd ainuüksi Jeesus Kristuse isiku küsimusele kuivõrd oli ta Jumal ja kuivõrd inimene ja kuidas need kaks loomust tema sees korraga eksisteerisid. Eristatakse Antiookia ja Aleksandria koolkonda, mille vahel puhkes terav konflikt. Antiookia koolkonna juhtkujuks oli munkpresbüter Nestorius, Aleksandria koolkonnal teoloog Kürillus. Küsimuse all oli Jeesuses oleva jumala ja inimese loomuse suhe. Antiooklased pooldasid düofüsiitlikku ehk kahe loomuse õpetust, mille järgi eksisteerisid mõlemad loomused Kristuses lahutatud kujul. Siiski liitis neid moraalne side. Antiooklased tunnistasid Nikaia õpetust Jeesuse ja Jumala olemusühtsusest. Aleksandria koolkond kõneles seevastu
• Tarbemuusika (Heliloojad kirjutasid teoseid, mida oleks võimalik ka asjaarmastajatel esitada) • Kaasaegsete tehniliste vahendite kasutamine • Kasutatakse kabaree- ja revüüooperit, džässmuusikat. • Stseenide simultaansus Minevikust hakati väärtustama Mozartit, keda võeti eeskujuks ooperite kirjutamisel (Sealt leiti kergust, vormiselgust, elegantsi). Ferrucio Busoni (1866–1924) Itaalia helilooja, pianist Tema oli üheks juhtkujuks selliste ideede kujunemisel. Tegeles uuenduslike ideedega muusikas, uue esteetika otsingutega (I MS paiku). Ta on öelnud uueaja ooperite kirjutamise kohta: Ooper võiks olla mäng ooperižanriga. Busoni juures õppis: Kurt Weill Ajastuooperi alla kuulub esimene dšässooper: EE 1927 „Johnny alustab mängu“ Autoriks Ernst Křenek. ooperi peategelane mustanahaline viiuldaja. Kasutusel raadioefektid Ajastuooperit iseloomustab veel kaasaegsete tehniliste vahendite kasutamine laval. Nt
KUST SEE ENESETEOSTAMINE ALGAS. A. Maslow (1908 - 1970). Nüüd, omades ettekujutust humanistlikust probleemiasetusest isiksuse kujunemisel ja väärkujunemisel, vajaksime ehk üht referentsüsteemi, millesse fenomenoloogiliste, humanistlike, eksistentsialistlike jne. jne. teraapiate lõputust ilmast üha lisanduvaid uudiseid korraldada. Niisiis, inimest juhivad tema vajadused (mitte tung-vajadused, vaid eesmärk-vajadused). Humanistliku psühholoogia juhtkujuks võime lugeda Abraham Maslow’, kes on välja pakkunud huvitava idee - vajadused moodustavad hierarhia - ja hierarhia põhimõtte - 24 Tartu Ülikooli psühholoogia osakond, Maie Kreegipuu 2004 © “...madalama taseme vajadused peavad olema kasvõi osaliselt rahuldatud, enne kui järgmise, kõrgema taseme vajadused toimima hakkavad, s.t
Tähtsad keskpunktid opera seria arengus olid Napoli, aga ka Rooma. Opera seria't ei peetud tollal mitte ainult muusikaliseks vormiks, vaid ka kirjanduslikuks. Väga tähtsat rolli ooperi juures mängis järelikult libreto. Opera seria libretode eeskujuks sai prantsuse klassitsistlik tragöödia. Sellele suunale pani aluse 1690. aastatel Roomas tegutsenud Arkaadia Akadeemia (kõrgseltskond, õpetlased, kirjanikud, libretistid), juhtkujuks kirjanik ja libretist Apostolo Zeno. Prantsuse klassitsistlikust tragöödiast võeti: kolme ühtsuse (aeg, koht, tegevus) reegel; tõsised ja koomilised tegelased ei tohi esineda koos ühes ja samas teoses (koomilised tegelased "rändasid" intermezzo'desse, mida esitati opera seria vaheaegadel, intermezzo'd said üheks tekkeallikaks opera buffale 1730. aastatel); seisusliku segaduse vastu (jumalad, kuningad, ammed, teenrid jne.); tegelaskond kõrgest seisusest;
annaabi.ee 
