75. a 2 = b 2 + c 2 Ellipsi ekstsentrilisus on fookuste vahelise kauguse ja pikema telje suhe = = 2a a 0 < < 1 ja ta iseloomustab ellipsi kuju. Kui = 0, saame ringjoone. a 76. Raadiusvektorid r1 + r2 = 2a r1 = a + x ja r2 = a x. Sirged x = ± on ellipsi juhtjooned. 77. Ellipsi parameetrilised võrrandid x = a cos t; y = b sin t 78. Kui b > a, siis ellipsi fookused asetsevad y-teljel ja valemid on b 2 = a 2 + c 2 , r1 + r2 = 2b, ekstsentrilisus c = 1 ja juhtjooned y = ± b b 79
75. a 2 = b 2 + c 2 Ellipsi ekstsentrilisus on fookuste vahelise kauguse ja pikema telje suhe = = 2a a 0 < < 1 ja ta iseloomustab ellipsi kuju. Kui = 0, saame ringjoone. a 76. Raadiusvektorid r1 + r2 = 2a r1 = a + x ja r2 = a x. Sirged x = ± on ellipsi juhtjooned. 77. Ellipsi parameetrilised võrrandid x = a cos t; y = b sin t 78. Kui b > a, siis ellipsi fookused asetsevad y-teljel ja valemid on b 2 = a 2 + c 2 , r1 + r2 = 2b, ekstsentrilisus c = 1 ja juhtjooned y = ± b b 79
alustades 5mm kõrgusel põrandast. Kui materjal vajab enne voltimist kummutamist, siis kuumutada vahemikust seina ja katte vahel. See tagab kindlama kontakt katte ja liimi vahel. Suru materjali tiehndalt vastu nurka spetsiaalse nurgarulli abil. Nurgas liitekoht peab asetsema ühel seinast 45 kraadi nurga all. Kui sobitad välisnurka, suru kate vastu nurka ja lõika lahti, alustades umbes 5mm kõrguselt põrandaest. Joonisel toodud juhtjooned näitavad nurga asetust ja lõikekohta nurgaga 45 kraadise nurga. Seejärel tee diagonaallõige, nagu on nädaitud joonisel. Selleks, et liimida kolmnurkseid tükke lihtsamalt ja ohtumalt, lõika spetsiaalse vuugi ettelõkiamisnoga kolmnurga tagumisele küljele soon. Soone sügavus ei tohi ületada poolt materjali paksust. Nüüd saab kolmnurka paremini murda ja nurgale paigaldada. Kolmnurk katab materjali ääri. Lõika üleliigne materjal maha ni, et moodustuks tihie liide. Kasuta
üldvõrrandiga, tasandi normaalvõrrand ja selle kordajate ja vabaliikme geomeetriline tõlgendus. Punkti kauguse arvutamine tasandist. Nurg kahe sirge vahel. Tema arvutamisvalem taandatud kujul antud sirgete jaoks. Nurk kahe tasandi vahel. Nurk sirge ja tasandi vahel. 18. Ringjoone definitsioon ja võrrand. Ellipsi definitsioon ja kanooniline võrrand. Ellipsi fookused. Ellipsi ekstsentrilisus ja juhtjooned. Ellipsi optiline omadus. Hüperbooli definitsioon ja kanooniline võrrand. Hüperbooli fookused, harud, ekstsentrilisus. Hüperbooli kaldasümptoodid ja juhtjooned. Hüperbooli alternatiivne definitsioon. Parabooli definitsioon ja kanooniline võrrand. Parabooli fookus, juhtjoon, ekstsentrilisus. Parabooli optiline omadus. Matemaatikutele tulemused tõetustega 1. Determinandi leidmine, kus viimases reas kõik elemendid peale viimast võrduvad nulliga.
D V (K ) on kõversilindri K = {(x, y, z ) : ( x, y ) D,0 z f ( x, y )} ruumala. Tõestus. Olgu z = f ( x, y ) f ( x, y ) 0 , P = ( x, y ) D . Olgu K = {(x, y, z ) : ( x, y ) D,0 z f ( x, y )} . K on kõversilinder, mis on piiratud pindadega z = 0 (xy-tasand), z = f ( x, y ) ja püstsilinder- pinnaga, mille juhtjooned on piirkonna D rajajoon. Jagame piirkonna D teatavate joontega osapiirkondadeks D1 ,..., Dn nii, et nad paarikaupa ei omaks ühiseid sisepunkte. Siis jaotub K n-iks kõversilindriks K i i = 1,..., n . Olgu = max d (Di ) . 1i n Valime punktid Pi Di i = 1,..., n . Kõversilindri K i ruumala V (K i ) = f (Pi )S (Di ) . n n
annaabi.ee 
