kasutatakse pori ja lahtiste karvade eemaldamiseks hobuse/poni karvkattelt *Hunter- ükskõik millist tõugu hobusetüüp, mis sobib ratsajahiks *istak-viis, kuidas ratsanik istub hobusel *Jalused- kaks metallist aasa, mis on jaluserihmadega kinnitatud sadula külge, et ratsanik saaks neisse oma jalad toetada. *Juhtimisvahendid e. Mõjutusvahendid-hobusele signaalide andmise vahendid, nagu käed, sääred, keharaskus ja hääl *Juhtimisvõtted- juhtimisvahendite kombinatsioonid, millega pannakse hobune mingit liikumist või harjutust tegema *Juhtratsanik-esimene ratsanik rivis * Kabi - sarvjas moodustis hobuse jäsemete tipus, mis on arenenud küünest. *Kalossid - spetsiaalsed kaitsmed (hobuse jalgadel) piirde ja päka kaitseks. *Kangvaljad - topeltvaljastus, mis koosneb erinevate ratsmetega kasutatavast rõngastega suulisest (trenslist) ja kangsuulistest. *Kannused - ratsaniku saabaste (kandade) külge kinnitatavad metallist või
Tabelis 1 ja joonisel 2 on võrreldud Eesti avaliku sektori ettevõtetes toimunud muudatusi eraettevõtetes toimunutega, tuues välja, mitu protsenti uuritud ettevõtetest oli mingit faktorit muutnud. ( Alas 2006, lk. 16) Kui vaadelda nüüd neid tabeleid, võib väita, et ärisektori ettevõtetes on sagedamini muudetud strateegiat, organisatsioonikultuuri ja juhtimisstiili. Samal ajal on avalikus sektoris pööratud rohkem tähelepanu ümberstruktureerimisele ning uute süsteemide ja juhtimisvahendite kasutuselevõtule. Eestis intervjueeriti 155 ettevõtete juhti ning nende vastustest selgub, et kõige suuremaks takistuseks osutus muudatuste elluviimisel avaliku sektori ettevõtetes töötajate kartus uue ja tundmatu olukorra ees, mida nimetas tervelt 32% vastanutest. See oli tunduvalt kõrgem kui ärisektoris. Võimalik, et sellest tulenevalt esines ka töötajate sabotaazi avaliku sektori ettevõtetes märgatavalt rohkem. Ärisektoris
12 1.4.2 Koolisõit ,,Koolisõit on võistlusala, kus ratsanik sooritab 20 x 60 m aiaga piiratud väljakul ettenähtud järjekorras teatud harjutused kolmes allüüris: sammus, traavis ja galopis. Harjutuste järjekorda nimetatakse skeemiks, harjutuste sooritamise kohad on märgitud väljaku äärde tähtedega. Kohtunikud hindavad iga harjutust 10-palli süsteemis, lisaks antakse koondhinded hobuse liikumise kvaliteedi ning ratsaniku istaku ning juhtimisvahendite kasutamise eest." (Eesti Ratsaspordi Liit, 2015). ,,Harjutuste raskusastme järgi jagatakse skeemid erinevatesse tasemetesse, mida Eestis tähistatakse tähtedega: A, L, M ja R. Rahvusvaheliselt on kõige kõrgem võistlustase Grand Prix, kus sooritatakse kõiki klassikalise koolisõidu keerukamaid harjutusi nagu passaaz, piaffee, piruetid ning jalavahetused 2 ja 1 tempo tagant. Ideaalis peaks võistluspaar sooritama skeemis ettenähtud harjutuste kombinatsioonid nii, et
Koostatud 30.12..2004. Laevade ehitus. Täiendatud 23.07.2012. Joon. 3.36. Aktiivne õõtsesummuti. 3.5 Juhitavus. Juhitavus on laeva võime püsida ettenähtud kursil ja muuta seda vastavalt vajadusele. Juhitavus on laeva kahe, teineteise suhtes vastandliku omaduse – kursilpüsivuse ja pööratavuse – kompromiss. Mõlemad need omadused olenevad laevakere kujust, peamõõtmete suhetest ja juhtimisvahendite tõhususest antud kiirusel. Juhitavusele avaldavad mõju välised tegurid: tuul, sügavus kiilu all, kalda või teiste laevade lähedus jm. Juhitavuse teatud näitajate suhtes on kehtestatud rahvusvahelised nõuded. Juhitavusega seonduvat käsitletakse põhjalikult kursuses „Laeva juhtimine“. Kohe pärast rooli pikitasandist välja keeramist alustab laeva raskuskese roolilehele mõjuvate jõudude toimel liikuma mööda kõverjoont, mida nimetame tsirkulatsiooniks (Joon. 3.37)
h ka elektrivõrgu pideva arendamise vajaduse. Muidugi tuleb arvestada ka mitmesuguseid muid trende. Tarbimise kõrval tuleb eelkõige arvestada seadmete jääkressurssi (amortiseerumist) ja nen- de tehnilist seisukorda, mis on sageli üheks võrkude rekonstrueerimisva- jaduse põhjuseks. Tehniliste lahenduste leidmisel tuleb silmas pidada ka võimalikke tehno- loogilisi uuendusi planeerimisperioodil (uued jaotlate, lülitite, juhtmete, kaablite tüübid, automatiseerimis- ja juhtimisvahendite areng jms), sea- dusandluse ja klientide poolt võrgule esitatavate nõuete (töökindluse, pinge kvaliteedi, ohutuse ja loodushoiu osas) muudatusi jne. Projektivariantide majandusliku elujõulisuse hindamisel ja finantsplaani- de koostamisel tuleb prognoosida elektri tariifimäärade arengut, seadme- te, materjalide ja maa hinna muutusi, töötasu määrade muudatusi, inflat- siooni määra ja laenuintresside määra jne. Importseadmete ulatuslikul ka-
kiiresti omandada. Nõuded erialasele kvalifikatsioonile hõlmavad teadmisi ja kogemusi, mis lähtuvad projektülesandest (olenevalt projektist erinevad valdkonnad nt. ehitus, informaatika jne.). Erialased teadmised ja oskused ei pea olema väga sügavad, kuid projektijuht peab siiski valdama antud valdkonna põhitõdesid. Projektijuht peab tundma kaasaegseid juhtimismeetodeid ja omama teatud juhtimiskogemust. Olulised on teadmised ja oskused juhtimispsühholoogia, juhtimistehnikate, juhtimisvahendite ja juhtimismudelite vallast. Projektijuht määrab juhtimisstiili projektigrupis. Projektijuhi juhtimisstiili peaksid iseloomustama eelkõige järgmised põhimõtted: kõige keskpunktis on inimene; valitsevaks on avatud uste põhimõte - projektis osalejatel peab olema igal ajal võimalik rääkida projektijuhiga; ei ole ette antud info liikumise teid - kogu informatsioon edastatakse otse;
elementide efektiivsuse hindamiseks. Samal ajal on võimalik välja töötada juhtimissüsteemi üksikosade iseärasusi (plaanimise, organisatsiooni struktuuri, infosüsteemide ja töötajate motiveerimise ning kontrollimise süsteemi jm efektiivsust). Juhtimissüsteemi enda efektiivsuse üldistavate näitajate hulka võiks lugeda eelkõige järgmised: 1) Juhtimiskulude osa toodangu omahinnast (üldkuludes). 2) Juhtimispersonali osakaal kogu personalis. 3) Tehniliste juhtimisvahendite osakaal seadmete kogumaksumuses. Kuna ettevõtte sisekeskkond on lõppkokkuvõttes samuti juhtimise tulemus (nagu juhtimissüsteem isegi), ei saa ettevõtte diagnoosimisel jätta tähelepanuta ka selle mõju organisatsiooni üldseisundile ja põhiliste (tootmis-, tööjõu, finants ja juhtimis-)ressursside kasutamise tulemustele301, samuti nende ressursside ja ettevõtte igasuguste allsüsteemide juhtimise kvaliteedile
annaabi.ee 
