Üksvärav nii juhtimisteooriat kui juhtimisteooriaid, kuigi aineloendis esineb vaid esimene eraldi liikidena (Üksvärav, 2003). Kõigis juhtimisõpikutes käsitletakse juhtimisteaduse arengut arvukate koolkondade ja juhtimisteooriate kaudu. Keerukust lisab aga järgmine juhtimisteooria definitsioon: 1) juhtimisteadus, 2) juhtimisteaduse valdkonda kuuluv teooria (Mereste, 2003). Nii samastuvad mõisted juhtimisteadus ja juhtimisteooria, kuigi on rõhutatud viimas(t)e kuulumist juhtimisteadusesse. Igal teadusel, ka juhtimisteadusel on palju teooriaid, kusjuures teooria nö. kõrgeim ilming on kahtlemata seadus. Viimaste kohta võib palju näiteid tuua loodusteadustes. Majandusteaduses on neid formuleeritud suhteliselt vähe. Üheks näiteks on kaubandusteaduse kolm seadust (Schenk, 1991). Kas juhtimisteaduses mõni teooria võib pretendeerida seaduse staatusele, on eraldi küsimus (Vadi, 2004: 78).
5. Mis on “Hawthorne effect”? See on efekt, milleni jõudmiseks viis läbi katseid E.Mayo, kes tegi eksperimente, mille eesmärgiks oli selgitada töötingimuste mõju töö tulemusele. Eksperimentidest järeldus, et töötajad ei reageeri mitte eksperimendi tingimustele vaid eksperimendis olemisele (neile meeldis, et nendega tegeleti) – tööviljakust tõstab tähelepanu töötajale. 6. Milline oli Douglas McGregori panus juhtimisteadusesse, millised olid tema põhilised seisukohad? McGregor lõi X- ja Y-teooria: On kahte tüüpi inimesi: Ühed, kes on passiivsed ja keda tuleb pidevalt kontrollida Teised, kes võtavad ise aktiivselt initsiatiivi, tahavad, et nende ettevõte oleks edukas, tahavad töötada ning saada oma saavutustele vastavat tasu Neid kahte tüüpi inimesi tuleb juhtida erinevalt. 1. Nimeta vähemalt 5 erinevat organisatsiooni liiki.
5. Mis on “Hawthorne effect”? See on efekt, milleni jõudmiseks viis läbi katseid E.Mayo, kes tegi eksperimente, mille eesmärgiks oli selgitada töötingimuste mõju töö tulemusele. Eksperimentidest järeldus, et töötajad ei reageeri mitte eksperimendi tingimustele vaid eksperimendis olemisele (neile meeldis, et nendega tegeleti) – tööviljakust tõstab tähelepanu töötajale. 6. Milline oli Douglas McGregori panus juhtimisteadusesse, millised olid tema põhilised seisukohad? McGregor lõi X- ja Y-teooria: On kahte tüüpi inimesi: Ühed, kes on passiivsed ja keda tuleb pidevalt kontrollida Teised, kes võtavad ise aktiivselt initsiatiivi, tahavad, et nende ettevõte oleks edukas, tahavad töötada ning saada oma saavutustele vastavat tasu Neid kahte tüüpi inimesi tuleb juhtida erinevalt. 1. Nimeta vähemalt 5 erinevat organisatsiooni liiki.
varasemate kogemuste põhjal, toimida katse ja eksituse meetodil. Mitmed juhtimisteadlased väidavad, et mõndade organisatsiooni tegevust mõjutavate mõjurite mõju on võimalik kindlaks teha. Niisuguste põhimuutujate kindlaks tegemine, eriti liidri rolli, organisatsiooniliste struktuuride ehitamise ja kvantitatiivsete hinnangute osas, on situatsioonilise lähenemisviisi kõige tähtsamaks panuseks juhtimisteadusesse. 3 2. JUHTIMINE JAAPANI MOODI 2.1. William Ouchi Z teooriast 1981. aastal avaldas William G. Ouchi nüüd juba klassikaliseks muutunud uuringu tulemused, milles eristati kolmesuguseid ettevõtteid: tüüpilised Ameerika ja Jaapani firmad ning Z-tüüpi Ameerika firmad. Z-tüüpi ettevõteteks nimetatakse neid USA firmasid, milles kasutatakse Jaapani juhtimissüsteemi
2) Erasektor äriühingud, mittetulundusühingud jm (kõik mis ei ole keelatud, on lubatud) 3) Usuorganisatsioonid 4) Sõjavägi juht määratakse. Täpne struktuur ja käsuliin 5) Vabatahtlikud organisatsioonid 6) Loovusele suunatud organisatsioonid 7) Ülikoolid 8) Perekond 9) Meditsiiniorganisatsioonid eetika ja äri dilemma 10) Salaorganisatsioonid IV loengu kordamisküsimused 1. Kes oli Alfred Chandler ja milline on tema panus juhtimisteadusesse? Nimetage olulisemad teosed. Strateegilise juhtimise teadusliku analüüsi alguseks peetakse eelmise sajandi keskpaika kui organisatsiooniteoreetik Alfred Chandler kirjutas 1962. aastal oma raamatu ,,Strategy and Structure: Chapters in the History of the Industrial Enterprise ", kus ta väitis, et organisatsioonid peaksid alati enne struktuuris muudatuste tegemist paika panema oma strateegilised sihid. Esimesena kirjutas, et org. struktuur on seotud disainiga. Strateegia määrab struktuuri