1.Infoteaduse mõiste ja olemus. Infoteaduse definitsioonid. Vastus: Infoteadus on distsipliin, mis uurib infokäitumist, informatsiooni omadusi ja infovoogude juhtimist ning infotöötluse vahendeid tagamaks optimaalset juurdepääsu informatsioonile ja selle kasutamist. Infoteadu on interdistsiplinaarne teadus, mis on kujunenud ja seotud selliste teadusharudega nagu matemaatika, loogika, lingvistika, psühholoogia, arvutitehnoloogia, graafika, kommunikatsiooniteadused, raamatukoguteadus, juhtimisteadused ja teised valdkonnad. Infoteadus omab nii teoreetilist kui ka rakenduslikku komponenti. Olemus- Praktilise tegevuse teenistuses olev distsipliin. Definitsioonid- Vaatamata erinevustele rõhutatakse seda, et infoteadus on teadus informatsiooni kogumisest, organiseerimisest, säilitamisest, otsingust ja levitamisest (püsinud 40 a.) 2. Infoteaduse kujunemisst mõjutanud tegurid. Vastus: Infoteaduse kujunemist on mõjutanud teaduse ja tehnika kiire areng ning selle tulemusena
Turundus on tegevuste kompleks, mis hõlmab keskkonna analüüsi, turundus uuringuid, toote arendamist, hinna kujundamist, turustuskanalite valikut, müügitoetustegevust ja müüki ennast. Turundusteoorial ei ole keskset üldtunnustatud teoreetilist tuuma nagu enamikel teistel distsipliinidel. Paljud turundusspetsialistid on seisukohal, et praegusel arenguetapil koosneb turundus mitmetest eraldiseisvatest teooriatest. Peamised ,,doonorid" on majandusteadused, käitumisteadused ja juhtimisteadused. Turunduse seisukohti kasutavad kõik, kes soovivad oma eesmärke saavutada vahetuse teel. Võib määratleda viis tingimust, mille korral vahetus saab toimuda: eksisteerib kaks või rohkem osapoolt; igal osapoolel peab olema midagi, mis pakub huvi kellelegi teisele; valmisolek millestki loobuda; kommunikatsiooni võimalus; vahetuse füüsiline võimalikkus. Vahetusobjektideks ei pea olema füüsilised tooted, samahästi võivad nendeks
valikul lähtutakse enam varasemast tegevusest. Need ev kes seavad prioriteediks individuaalsuse on enam valmis uuendusteks ja muudatusteks. Järelikult tuleb strateegia kavandamisel läbiviia hindamine v anda diagnoos. Selle käigus tuleb kindlaks teha millised on org eeldused, mis saavad aluseks strateegiliste valikute tegemisel. Mida suurema ajalooga ev seda keerulisem on viia läbi strat muudatusi. JUHTIMISE VAHEKORD Org. Arengu kavandamine eeldab org väga head tundmist juhtimisteadused rõhutavadki et keskenduda tuleb org olemuse lahtimõtestamisele. Kuna majandus protsessis on kesksel kohal töötaja siis on oluline inimsuhete kujundamine selles protsessis.kui ei võeta arvesse inimressursi ja lähtutakse vaid tehnilistest alustest, võivad eesmärgid osutuda ebareaalseteks. Oluline on lahti motestada olemus ja leida seaduspärasused ning pakkuda praktikutele lahendusi. Kuidas seda pareminiarendada ja juhtida. Juhtimine on töö ja seda peab õppima
Ilmneb OT, PJ Millised on org. eesm. ja arusaadavus tööt. kogu ühisk. 2. GRUPP SOTS-PSÜHHOL- JA SOTSIOLOOGIA puudutav. OK, PJ mõjut. org-i sooritust, rollid grupis. sündm. (sõjad, 1. INDIVIID PSÜHHOL. revoluts.) OK, PJ Milline on täitja motiv., milline on taju väärtusele Juhtimise käsitlus mikrotasandilt Juhtimisteadused, mis tegel. uurimisobjektidega: OK org.käitumine OT org.teooria PJ pers.juhtim. 30 24. Gruppide olemus ja funktsioonid organisatsioonis. Grupimõtlemine. Grupp - in. kogum, mis koosn. konkr. in. Gruppi erist. järgm. tunnuste alusel: 1) Suuruse järgi - väikestes gruppides on liikmed pidevas vahetus kontaktis, grupi suuruse piirab in. hulk, kellega ollakse võimel. vahetult suhtlema (üldjuhul kuni 12)
ORGANISATSIOON OT, PJ Sotsioloogia GRUPP OK, PJ Sotsiaalpsühholoogia ja sotsioloogia INDIVIID OK, PJ Psühholoogia Juhtimise käsitlus mikrotasandilt Joonis 1.2. Organisatsiooni analüüsi tasandid. Juhtimisteadused, millised tegelevad uurimisobjektidega: OK -- organisatsioonikäitumine OT -- organisatsiooniteooria PJ-- personali- juhtimine Joonisel 1.2. näidatud tasandid toovad esile, kuivõrd palju tegureid organisatsiooni tõhusust mõjutab. Seetõttu on tarvilik käitumise analüüsimise algetappidel määratleda, milliste tasandite vahelisi seoseid analüüsitakse. Organisatsioonikäitumise analüüsiobjektiks on situatsioonid, erinevad sotsiaalsed grupid, isiksuse tegevus,