Mis iseloomustab õppivat organisatsiooni? Töötajad on kõige toimuvaga kursis Töötajatele on loodud arengutingimused Töötajatel võimalus aktiivselt osaleda ettevõtte tuleviku kujundamises Otsustamisõigus ja võim on jagatud ettevõtte tasandite vahel ümber Ettevõttel on loodud ühine visioon Uued omandatud teadmised säilivad ka inimeste vahetumisel ja lahkumisel Tootmisettevõtte juhtimine Juhtimisstiiliks on MIKS EI OLE ÕPPIV traditsiooniline ORGANISATSIOON? planeeriv- Otsustamisõigus ainult organiseeriv- kontrolliv juhtidel juhtimine. Pidev töötajate kontrollimine Töötajad ei ole inspireeritud, puudub
järgi, vaid otsustustegevuses oodatakse rohkem ka töötajate kaasarääkimist. Kui Eestis tehti edukate juhtide seas uuring selle kohta, milliseid kompetentse juhid ise kõige enam kasutavad, siis kõige esimeseks osutus meeskonnatöö. Selline juhtimisstiil, mis keskendubki meeskonnatööl, nimetatakse osalusjuhtimiseks. (Merkuljeva, T., London, K. 2011) Põhjus, miks osalusjuhtimine on saamas kõige populaarsemaks juhtimisstiiliks, seisneb selles, et selle stiiliga kaasneb suurem tulemuslikkus. Kui töötajatele antakse suurem võimalus võtta osa organisatsiooni juhtimisest, siis see annab töötajatele mõista, et nad tõesti on organisatsioonis olulised, nad pühenduvad rohkem eesmärkide elluviimisse ja on seetõttu ka motiveeritumad, mistõttu töö tulemuslikkus suurenebki. Selleks, et koostöö efektiivselt toimiks,
Eneseusaldus loob tööle pühendumise õhkkonna Isiksuse terviklikkus ja ausus aitab tekitada usaldust Sisemine suund Karismaatilisus (enesekindlus, domineerimine, rollide valdamine, mulje kujundamine, isiklik veetlus ja külgetõmme) 32.Käitumisteooriad Käitumisteooria püüab välja tuua liidrile sobiva käitumismalli. Motiveerimise edukus sõltub juhtimisstiilist. Liidri käitumise viis alluva suhtes eesmärgiga saavutada püstitatud eesmärke nim ka juhtimisstiiliks. Siit tulevad juhtimisstiilid ehk ka käitumisstiilid : autokraatlik, demokraatlik, meurokraatlik, liberaalne, passiivne, bürokraatlik. 33.Situatsioonilised teooriad Situatiivsete teooriate tähtsaim järeldus on, et ei ole õige rääkida headest v halbadest juhtidest. Juht, kes saavutas edu ühes situatsioonis, võib olla ja võib ka mitte olla edukas teises situatsioonis. Juhid võivad olla edukamad, kui nad valivad oma juhtimisstiiliga sobiva situatsiooni
olenevalt vajadusest ja olukorrast tuleb tasakaalustatult kasutada mõlemat. Kui esimene juhtimisstiil tekitab enamikus inimestes vastuseisu, siis demokraatliku juhtimise liialdamine võib kaasa tuua kaose. Parima tulemuse annab erinevate juhtimisvõtete ning konkreetsest töötajast ja olukorrast lähtuv tasakaalustatud kasutamine. Z teooria: William G.Ouchi Z-teooria on eraldi teooria, mitte XY edasiarendus. Sageli nimetatakse seda jaapani juhtimisstiiliks. Tähistab konsensuslikku otsustamist, individuaalset vastutust, informaalset kontrolli ja holistlikku huvi töötaja vastu. Töötajaile garanteeritakse pikaajaline töö + suhteliselt aeglane edasiliikumine karjääriredelil. See peegeldab osalusjuhtimise teooriat, kus osalevatel meeskondadel on kindlad rollid. Rõhk on vastastikusel sõltuvusel. Töötajaid usaldatakse, eeldatakse, et nad on lojaalsed, huvitatud meeskonnatööst. Need on tüüpilised Jaapani
Õpilaste soovid ja lootused treeneritele, kehalise kasvatuse õpetajatele, spordiala- de instruktoritele: · Pideva dialoogi võimalus · Rahulikkus, optimism ja kindlustunne · Motiveeritus · Iga õpilase tundmine · Erialaste kompetentside olemasolu 101 SPORDIPSÜHHOLOOGIA NB! Põhjused ja vajadus uueks juhtimisstiiliks: 1. Sotsiaalse praktika kontseptsioon defineerib õppimist kui spetsiifilises konteks- tis, n-ö sotsiaalse tegevuse protsessis tekkivat vajadust ennast arendada, mitte kui tuupimist õpetajate, juhtide, liidrite jt käskudest tulenevalt. 2. Õppimise sisu seisneb nn kohal tekkivas aktiivsuses (situated activity). COACHING
annaabi.ee 
